Balti Hertsogiriik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
27. rida:
Pärast [[Nikolai II]] troonist loobumist ja Vene keisririigi kaotamist, lugesid rüütelkonnad end õigustatuks valima uut valitsejat ja selleks Saksamaa võimudega ühendusse astuma. Liit Skandinaaviamaadega oli ilmselt võimatu Rootsi passiivsuse tõttu.
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] käigus olid Saksa keisririigi väed vallutanud 1917. aasta septembriks Lätimaa ja oktoobris, [[Lääne-Eesti saared]]. Saksa vägede kontrolli all olevatel territooriumitel kehtestati saksa okupatsioonivõim (Vt. [[Ober-Ost]]), mis toetus kohalikele [[baltisakslased|baltisakslastele]] ja saksa sõjaväele.
==Iseseisvuse väljakuulutamine==
30. novembril [[vkj]] /[[13. detsember|13. detsembril]] 1917 tegi [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa]] ja 17 [[vkj]]/[[30. detsember|30. detsembril]] 1917 [[Liivimaa rüütelkond]] otsuse eralduda [[Oktoobrirevolutsioon]]
Samasuguse otsuse iseseisvumiseks ja Venemaast eraldumiseks olid Liivimaa Saksamaa poolt okupeeritud osa, [[Kuramaa rüütelkond|Kuramaa]] ja [[Saaremaa rüütelkond|Saaremaa rüütelkonna]] esindajad teinud juba varem. Sõltumatuse deklaratsioon anti kreisisaadik [[Heinrich von Stryk]]i poolt<ref>[[Olaf Esna]], [http://www.parnupostimees.ee/250408/artiklid/10084865_1.php Pärnakate iseseisvuseelsed uskumatud vanglaseiklused], Pärnu Postimees, 25.04.2008</ref> Saksa välisministeeriumi kaudu üle [[Nõukogude Venemaa]] esindajale [[Vatslav Vorovski]]le [[Stockholm]]is 15/[[28. jaanuar]]il [[1918]], viidates ka demokraatlikul alusel valitud linnade ja valdade eestlastest esindajate otsusele [[1917]]. aasta 28. novembrist ukj., millega Eestimaa ja Liivimaa (?) iseseisvaks kuulutati.
37. rida ⟶ 39. rida:
[[9. aprill]]il moodustati [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]], suurmaaomanike, väikemaaomanike ja [[Linnaelanikud (provintsiaalõigus|linnaelanike]] esinduskogu [[Eestimaa]]l, Tallinnas [[Eestimaa Maakogu]] ja [[10. aprill]]il, [[Riia]]s [[Liivimaa]]l [[Liivimaa Maakogu]].
[[File:Europa_12_kwietnia_1918.png|thumb|333px
Saamaks loodavale riigile kandepinda ja välist legitiimsust kõigis rahvakihtides, seisuse peale vaatamata, valiti [[Stäel von Holstein]]i juhtimisel ühine maapäev (Maanõukogu), mille koosseisus olid Kuramaa, Liivimaa, Saaremaa, Riia ja Eestimaa rüütelkondade, linnade, vaimulikkonna ja valdade talupoegade esindajad. Maanõukogu koosnes 58 liikmest. [[12. aprill]]il [[1918]] kuulutas [[Baltimaade Ühendatud Maanõukogu]] (''Der Vereinigte Landesrat für Livland, Estland, Ösel und Riga'') [[Riia]]s Balti Hertsogiriigi välja.
| |||