Vikipeedia

Plankton: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
14. rida:
 
==Terminoloogia ==
Mõiste „plankton“ võeti kasutusele 19. sajandi lõpul saksa bioloogi [[Victor Hensen]]i poolt ning tuleneb kreekakeelsest sõnast ''planktos'', mis tähendab „ümberekslejat“.<ref name="järvekülg"/> <ref> http://www.etymonline.com/index.php?term=plankton </ref>
Asjaolu, et planktonisse kuuluvad organismid pole võimelised iseseisvalt liikuma, eristab neid selgelt [[nekton]]ist, kes võivad ujuda vastuvoolu ja muuta oma asukohta (kalmaarid, kalad ja mereimetajad).
Organisme, kes veedavad kogu oma elutsükli planktonina (nt enamus vetikaid, [[aerjalalised]], [[meritünnik]]ud ja mõned meduusid) nimetatakse [[holoplankton]]iks. Need organismid, kes on planktilise eluviisiga vaid teatud perioodi oma elust (tavaliselt vastsejärk) nimetatakse [[meroplankton]]iks. Pärast planktilist eluperioodi saavad neist kas [[nekton]]i või [[bentos]]e organismid. Meroplanktilised on näiteks [[meritäht|meritähe]], [[merisiil]]i, vähiliste ja enamiku kalade vastsestaadiumid.
37. rida:
! SUURUSKLASS !! SUURUS !! ESINDAJAD
|-
| Megaloplankton || >20 cm || Meduus
|-
| Makroplankton || 2–20 cm || [[Tiibjalalised]], tavaline [[hiilgevähk]]
|-
| Mesoplankton || 0,2 mm–2 cm || Aerjalalised, [[kambrilised]]
54. rida:
==Levik==
[[Pilt:World plankton prevailence.PNG|pisi|left|Planktoni levikukaart, tumedam roheline tähistab kõige planktonirikkamaid alasid]]
Plankton asustab nii ookeane, meresid, järvi kui ka tiike ning lompe. Tema hulk ning liigiline koosseis muutub horisontaalselt, vertikaalselt ja sesoonselt. Selline varieeruvus tuleneb peamiselt valguse hulgast ning kättesaadavusest.
Teiseks oluliseks teguriks, mis planktoni levikut mõjutab, on toitainete kättesaadavus ja hulk. Kuigi [[troopiline kliima|troopilises ja subtroopilises kliimavöötmes]] paiknevates ookeanides on rohkelt valgust, on sealne [[primaarne produktsioon]] siiski üsna madal, kuna oluliste toitainete nagu [[nitraat]]ide, [[fosfaat]]ide ning [[silikaadid|silikaatide]] hulk on seal limiteeritud. See asjaolu põhjustab ka ookeani üldist [[üldine õhuringlus|tsirkulatsiooni]] ning [[veekogu stratifikatsioon|vee kihistumist]]. Sellistes piirkondades tavaliselt ilmneb produktsioon sügavamal, kuid ka siin on määravaks teguriks siiski valgus.
On paiku, mis on küll [[makroelemendid|makrotoitainete]] poolest rikkad, kuid kus produktiivsus on siiski väike. Seda põhjustab rauadefitsiit. Kui rauda keskkonda suuremas koguses juurde lisandub, siis võib see viia mitmete fütoplanktoni liikide massilise juurdekasvuni ( „[[veeõitseng]]“).<ref name="Boyd"/>{{Cite journal
 
| last = Boyd
Peamiselt satub rauda ookeanisse läbi pinnakihi, kui sellele langeb [[tolm]]. Näiteks [[Atlandi ookean]]i idaosas esineb väga rohkelt fütoplanktonit just seetõttu, et tuuled kannavad Põhja-Aafrikas asuvast [[Sahara kõrb]]est rohkelt tolmu veepinnale. Kõige rohkem planktonit leidub vee pindmistes kihtides, kuid erinevaid planktilise eluviisiga liike esineb ka sügavamal. Sügavuses, kus primaarset produktsiooni enam ei esine, tarbivad zoo- ja bakterioplankton [[orgaaniline aine|orgaanilist materjali]], mis langeb ülevalt. Selline protsess on kõige intensiivsem just kevadise õitsengu ajal. ▼
| first = P.W., et al.
| year = 2000
| title = A mesoscale phytoplankton bloom in the polar Southern Ocean stimulated by fertilization
| journal = Nature
| volume = 407
| pages = 695–702
| doi = 10.1038/35037500
| pmid = 11048709
| last2 = Watson
| first2 = AJ
| last3 = Law
| first3 = CS
| last4 = Abraham
| first4 = ER
| last5 = Trull
| first5 = T
| last6 = Murdoch
| first6 = R
| last7 = Bakker
| first7 = DC
| last8 = Bowie
| first8 = AR
| last9 = Buesseler
| first9 = KO
| issue = 6805
| first10 = Hoe
| first11 = Matthew
| first12 = Peter
| first13 = Ken
| first14 = Russell
| first15 = Mark
| first16 = Mark
| first17 = Julie
| first18 = Mike
| first19 = Greg
| first20 = Julie
| first21 = Malcolm
| first22 = Roger
| first23 = Maria T.
| first24 = R. Michael
| first25 = Scott
| first26 = Stu
| first27 = Rick
| first28 = Steve
| first29 = Karl
| first30 = Philip
}}</ref>
▲Peamiselt satub rauda ookeanisse läbi pinnakihi, kui sellele langeb [[tolm]]. Näiteks [[Atlandi ookean]]i idaosas esineb väga rohkelt fütoplanktonit just seetõttu, et tuuled kannavad Põhja-Aafrikas asuvast [[Sahara kõrb]]est rohkelt tolmu veepinnale. Kõige rohkem planktonit leidub vee pindmistes kihtides, kuid erinevaid planktilise eluviisiga liike esineb ka sügavamal. Sügavuses, kus primaarset produktsiooni enam ei esine, tarbivad zoo- ja bakterioplankton [[orgaaniline aine|orgaanilist materjali]], mis langeb ülevalt. Selline protsess on kõige intensiivsem just kevadise õitsengu ajal.
 
==Kohastumused planktiliseks eluviisiks==
Osake jääb vees hõljuma ainult juhul, kui see on väiksema [[tihedus]]ega kui merevesi; sellel on kuju, mis vähendab settimise kiirust; sellel on võime ujuda või juhul, kui vee liikumine hoiab osakest liikuvuses ning ei lase sellel põhja vajuda. Merevee liikumist tekitab peamiselt [[tuul]], mis segab omavahel erinevaid veekihte ning seeläbi ei lase uppuda plankteritel, kes on veest suurema tihedusega. Kõik eelnevalt nimetatud neli mehhanismi ei lase planktonil uppuda või vajuda sügavusele, kus neil pole enam võimalik fotosünteesida või ellu jääda mõnel muul põhjusel.
Mitmed planktilised organismid on siiski veest suurema tihedusega ning vajuks liikumatus vees kindlasti põhja. Esineb ka hõljumist soodustavaid organeid, näiteks mõnedel [[putkloomad]]e liikidel on suur gaasiga täidetud kott, mis käitub kui ujuk ning mille küljes ripub ka ülejäänud [[koloonia (bioloogia)|koloonia]]. Mõned liigid suudavad vajadusel ka gaasist vabaneda ning seeläbi vajuda sügavamale, et üle elada näiteks suuremad [[torm]]id ja vältida pinnalainetust.
On liike, kes suudavad oma tihedust muuta läbi keemilise koostise. [[Dinoflagellaadid]] talletavad ioone, mis nende tihedust vähendavad ning mõned sinirohelised bakterid omavad usutavasti [[vakuool]]ile sarnaseid struktuure, mis sisaldavad väikese tihedusega gaasilist lämmastikku. Paljud zooplanktoni liigid asendavad rasked [[magneesium]]i, [[kaltsium]]i ja sulfaatioonid kergemate [[ammoonium]]i, [[naatriumi]] ning [[kloriidid]]ega.
Mitmetel planktilistel liikidel aitab põhja vajumist vältida vastav kehakuju. Selgeks näiteks on kellukese kujuline meduus. Mõnedel troopilistel zooplanktoni liikidel on välja kujunenud kombitsad, mis aitavad uppumist vältida, kuid on samaaegselt ka kaitseks [[kiskja]]te eest.
Kõige tähtsam asjaolu, mis uppumist vältida aitab on ujumine ning see on kõige paremini välja arenenud zooplanktonil. <ref name="marine"/>
 
==Biogeokeemiline tähtsus==
[[Pilt:LeptocephalusConger.jpg|pisi|Angerja vastne]]
Peale selle, et plankton on toiduks mitmetele majanduslikult olulistele kalaliikidele, on planktonil tähtis roll ka [[biogeokeemiline tsükkel|biogeokeemilises tsüklis]], k.a ookeani [[süsinikuringe]]s.<ref>{{cite journal |lastname="Falkowski |first=Paul G. |year=1994 |url=ftp://marine.calpoly.edu/Needles/SPRING%2009/papers/2-Falkowski.pdf |title=The role of phytoplankton photosynthesis in global biogeochemical cycles |journal=Photosyntheis Research |volume=39 |issue=3 |pages=235–258 |doi=10.1007/BF00014586}}<"/ref>
 
Peamiselt fütoplanktonist toitudes, tekitab zooplankton planktilisse toiduahelasse süsinikku juurde, kas hingamise käigus või peale surma [[biomass]]i või [[detriit|detriidina]]. Kuna orgaaniline materjal on tihedam kui merevesi, siis vajub see avaookeani ökosüsteemis põhja ning kannab ka süsiniku rannikuäärest kaugemale. Sellist protsessi nimetatakse [[bioloogiline pump|bioloogiliseks pumbaks]] (inglise keeles ''biological pump'') ning see on üheks põhjuseks, miks ookeanid on ka kõige suuremad süsinikuhoidlad Maal.
On võimalik, et läbi inimtegevuse saaks ookeanide vastuvõtlikkust [[süsihappegaas]]ile suurendada, viies läbi ookeanide rauaga „väetamise“, mis siis omakorda tõstaks planktoni produktsiooni. Suuremal skaalal selline meetod siiski eriti praktiline ei oleks, sest sellisel protsessil oleks ka mitmeid miinuseid nagu ookeanides tekkiv [[hapnikuvaegus]] ja [[metaan]], mida põhjustab liigne [[remineralisatsioon|remineraliseerumine]] ookeanisügavustes.<ref name="Chisholm"/>{{Cite journal <ref name="Aumont"/>
 
| last = Chisholm
| first = S.W., ''et al.''
| year = 2001
| title = Dis-crediting ocean fertilization
| journal = Science
| volume = 294
| issue = 5541
| pages = 309–310
| doi = 10.1126/science.1065349
| pmid = 11598285
| last2 = Falkowski
| first2 = PG
| last3 = Cullen
| first3 = JJ
}}</ref><ref>
{{Cite journal
| last = Aumont
| first = O.
| coauthors = Bopp, L.
| year = 2006
| url = http://www.agu.org/pubs/crossref/2006/2005GB002591.shtml
| title = Globalizing results from ocean ''in situ'' iron fertilization studies
| journal = Global Biogeochemical Cycles
| volume = 20
| issue = 2
| doi = 10.1029/2005GB002591
| pages = GB2017
| bibcode=2006GBioC..20.2017A
}}</ref>
==Biomassi varieeruvus==
Fütoplanktoni populatsioonide juurdekasv sõltub valguse ja toitainete hulgast. Peamine faktor, mis juurdekasvu limiteerib, erineb regiooniti. Üldise seaduspärasuse järgi on [[oligotroofsus|oligotroofsetes]] troopilistes ja subtroopilistes keeristes limiteerivaks faktoriks toitainete hulk ning subarktilistes keeristes on limiteerivaks faktoriks valgus. Keskkonnamuutlikkus mõjutab valguse ja toitainete hulka fütoplanktoni jaoks ning kuna nemad on aluseks üldisele mere [[toiduahel]]ale, siis nende hulk ja mitmekesisus mõjutab omakorda ka kõrgemaid troofilisi tasemeid. Näiteks [[El Nino]] perioodide ajal fütoplanktoni hulk ajutiselt langeb ning see mõjutab nii zooplanktoni, kalade, merelindude kui ka mereimetajate populatsioone.
154. rida ⟶ 80. rida:
 
==Tähtsus kaladele==
Zooplankton on esmaseks saagiks peaaegu kõikidele kalamaimudele, pärast seda, kui kaob [[rebukott]] ja toitumine muutub välispidiseks. Kalad juhinduvad zooplanktoni tihedusest ja levikust, vastasel korral võiksid uued vastsed toiduta jääda. Looduslikud faktorid (nt hoovuste muutused) ning inimtekkelised faktorid (nt [[tamm (ehitis)|jõetammid]]) võivad tugevalt zooplanktonit mõjutada, mil on märkimisväärne mõju ka vastsete ellujäämusele ja läbi selle ka sigimisedukusele.
 
==Molekulaarsed meetodid planktoni uurimisel==
[[Pilt:Copepodkils.jpg|pisi|Aerjalaline, liik seltsist ''Calanoida'', Antarktikast, umbes 12 mm pikk]]
Plankterite identifitseerimine on vajalik selleks, et mitmed neist vastutavad suurte koguste vees olevate toitainete tootmise eest. Kuna planktereid on ka väga väikeseid, siis üksnes visuaalsel vaatlusel ja morfoloogiliste tunnuste abil pole tihti võimalik erinevaid liike määrata. Määramine on võimalik läbi mitmete biokeemiliste ja [[DNA]]-l põhinevate katsete. [[DNA sekveneerimine]] on selles osas väga edukaks osutunud. Palju leiab kasutust ka [[PCR]].
[[Immunofluorestsents]] meetodit saab edukalt kasutada liikide määramisel veeproovidest ja see võimaldab määrata isegi spetsiifilisi [[geen]]e. Seda tehnikat saab kasutada nanofütoplanktoni liikide määramisel, mis üksnes [[valgusmikroskoop|valgusmikroskoobi]] abil oleks raske kui mitte võimatu.
170. rida ⟶ 96. rida:
 
==Viited==
{{viited}}|allikad=
<ref name="Boyd">{{Cite journal | last = Boyd | first = P.W., et al. | year = 2000 | title = A mesoscale phytoplankton bloom in the polar Southern Ocean stimulated by fertilization | journal = Nature | volume = 407 | pages = 695–702 | doi = 10.1038/35037500 | pmid = 11048709 | last2 = Watson | first2 = AJ | last3 = Law | first3 = CS | last4 = Abraham | first4 = ER | last5 = Trull | first5 = T | last6 = Murdoch | first6 = R | last7 = Bakker | first7 = DC | last8 = Bowie | first8 = AR | last9 = Buesseler | first9 = KO | issue = 6805 | first10 = Hoe | first11 = Matthew| first12 = Peter | first13 = Ken | first14 = Russell | first15 = Mark | first16 = Mark | first17 = Julie | first18 = Mike | first19 = Greg | first20 = Julie | first21 = Malcolm | first22 = Roger | first23 = Maria T. | first24 = R. Michael | first25 = Scott | first26 = Stu | first27 = Rick | first28 = Steve | first29 = Karl | first30 = Philip }}</ref>
<ref name="Chisholm">{{Cite journal | last = Chisholm| first = S.W., ''et al.'' | year = 2001 | title = Dis-crediting ocean fertilization| journal = Science| volume = 294 | issue = 5541| pages = 309–310 | doi = 10.1126/science.1065349 | pmid = 11598285 | last2 = Falkowski | first2 = PG | last3 = Cullen | first3 = JJ}}</ref>
<ref name="Aumont">{{Cite journal | last = Aumont| first = O.| coauthors = Bopp, L. | year = 2006| url = http://www.agu.org/pubs/crossref/2006/2005GB002591.shtml| title = Globalizing results from ocean ''in situ'' iron fertilization studies| journal = Global Biogeochemical Cycles| volume = 20| issue = 2| doi = 10.1029/2005GB002591| pages = GB2017| bibcode=2006GBioC..20.2017A}}</ref>
<ref name="Falkowski">{{cite journal |last=Falkowski |first=Paul G. |year=1994 |url=ftp://marine.calpoly.edu/Needles/SPRING%2009/papers/2-Falkowski.pdf |title=The role of phytoplankton photosynthesis in global biogeochemical cycles |journal=Photosyntheis Research |volume=39 |issue=3 |pages=235–258 |doi=10.1007/BF00014586}}</ref>
 
}}
 
==Välislingid==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Plankton"