Kasutaja:Alull/Siseränne: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
6. rida:
Siserände korral võidakse kolida ka linnakeskusest äärealale. Seda nimetatakse valglinnastumiseks. [[Valglinnastumine]] on omasem noortele peredele, kes soovivad elada linnast väljas, kuid samas mitte liiga kaugel oma töökohtadest.
Siseränne toimub erinevatel põhjustel. Kõige enam rännatakse majanduslikust olukorrast tingituna piirkonda, kus on paremad töövõimalused. Samuti vahetatakse elukohta näiteks seoses
Siserändest ülevaate saamiseks moodustatakse erinevaid uurimisaluseid gruppe, mille rändekäitumist teatul ajaperioodil uuritakse. Statistikaamet vaatleb siserändes eraldi näiteks vanuse-, soo-, rahvus- ja hariduserinevusi. Lisaks sellele võidakse uurida asustusesiseseid siserändesuundi, näiteks keskendutakse uurimise käigus vaid [[Tallinna]], [[Tartu]] või [[Pärnu]] linnaregiooni sisesele rändele.
23. rida:
===Siseränne vanusepõhiselt===
Siserändes on kõige aktiivsemaks grupiks noored vanuses
Inimeste vanemaks saades rändeaktiivsus väheneb. Erinevalt noortest eelistavad pereealised (
[[Vastulinnastumine]] on omane vanemas tööeas (
===Siseränne soopõhiselt===
46. rida:
Regionaalselt elab rahvusvähemuslasi kõige enam Kirde-Eestis. Tiit Tammaru <ref>Tammaru, T., 2009, Etniliste vähemuste ränne Tallinnast ja Ida-Virumaa linnadest mujale Eestisse</ref> Eesti Statistikaseltsi 21. konverentsil "Registrid ja rahvaloendus" ettekandes oli selgelt esitatud, et Narvast rändavad mitte-eestlased enamasti osas Tallinnasse ja Tartusse. Tallinnasse ümberasudes eelistatakse elamiseks piirkondi, kus on rohkem oma keele, peamiselt vene keele, kõnelejaid. Tallinnast lahkuvad rahvusvähemuslased rändavad eelkõige linna äärealadele, kuid ka Pärnusse ja Tartusse. Tallinnast väljarändavatel mitte-eestlased on seega rohkem rändesihtkohti, kui Narvast lahkuvatel.
Statistikaameti uuring rahvusvähemuslaste rändest Eesti siseselt aastatel
==Probleeme siserände andmestikuga==
|