Kasutaja:Alull/Siseränne: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Alull (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
6. rida:
Siserände korral võidakse kolida ka linnakeskusest äärealale. Seda nimetatakse valglinnastumiseks. [[Valglinnastumine]] on omasem noortele peredele, kes soovivad elada linnast väljas, kuid samas mitte liiga kaugel oma töökohtadest.
Siseränne toimub erinevatel põhjustel. Kõige enam rännatakse majanduslikust olukorrast tingituna piirkonda, kus on paremad töövõimalused. Samuti vahetatakse elukohta näiteks seoses õpinguteõpingutega, perekonna loomiseloomisega jmt. Ümberasumisel võivad rolli mängida lisaks veel sotsiaalsed ja riigikorrast tulenevad põhjused. Esimese puhul näiteks võib perekond uude kohta elama asuda, kuna vanas kohas neid kiusati taga. Teine on enam seotud siiski välisrändega. Inimese kvalifikatsiooni (haridustaset) loetakse samuti üheks siserändeteguriks.
Siserändest ülevaate saamiseks moodustatakse erinevaid uurimisaluseid gruppe, mille rändekäitumist teatul ajaperioodil uuritakse. Statistikaamet vaatleb siserändes eraldi näiteks vanuse-, soo-, rahvus- ja hariduserinevusi. Lisaks sellele võidakse uurida asustusesiseseid siserändesuundi, näiteks keskendutakse uurimise käigus vaid [[Tallinna]], [[Tartu]] või [[Pärnu]] linnaregiooni sisesele rändele.
23. rida:
===Siseränne vanusepõhiselt===
 
Siserändes on kõige aktiivsemaks grupiks noored vanuses 20—2920–29 eluaastat, kellel ei pruugi oma kinnisvara veel olla ning seetõttu vahetatakse tihti elukohti üürides erinevaid kortereid. <ref name="Tammur">Tammur, A. et al, Rändeandmete metoodika ja kvaliteet, Statistikaamet</ref>. Noored inimesed lahkuvad enamasti kodukohast, maavaldadest ja väikelinnadest, liikudes suurematesse asustuskeskustesse, näiteks Tallinnasse, Tartusse, Pärnusse või nende [[tagamaa]]dele. Selle tulemusena on linnade rändesaldo positiivne, kuid maakohtade oma negatiivne.
 
Inimeste vanemaks saades rändeaktiivsus väheneb. Erinevalt noortest eelistavad pereealised (30—4930–49 eluaastat) linnast lahkuda ning elama asuda linnade äärealadele, muidugi on selleski vanuserühmas linnastumist.
 
[[Vastulinnastumine]] on omane vanemas tööeas (50—6450–64 eluaastat) ja pensionieas (65+ eluaastat) olevate inimestele. Eelistatakse kolida kõrgema asustushierarhiaga kohast madalama asustatusega kohta. Eakamate inimeste uue elukoha valikul on olulisel kohal laste ja lastelaste lähedus.
 
===Siseränne soopõhiselt===
46. rida:
Regionaalselt elab rahvusvähemuslasi kõige enam Kirde-Eestis. Tiit Tammaru <ref>Tammaru, T., 2009, Etniliste vähemuste ränne Tallinnast ja Ida-Virumaa linnadest mujale Eestisse</ref> Eesti Statistikaseltsi 21. konverentsil "Registrid ja rahvaloendus" ettekandes oli selgelt esitatud, et Narvast rändavad mitte-eestlased enamasti osas Tallinnasse ja Tartusse. Tallinnasse ümberasudes eelistatakse elamiseks piirkondi, kus on rohkem oma keele, peamiselt vene keele, kõnelejaid. Tallinnast lahkuvad rahvusvähemuslased rändavad eelkõige linna äärealadele, kuid ka Pärnusse ja Tartusse. Tallinnast väljarändavatel mitte-eestlased on seega rohkem rändesihtkohti, kui Narvast lahkuvatel.
 
Statistikaameti uuring rahvusvähemuslaste rändest Eesti siseselt aastatel 1989—20001989–2000 näitas, et nende elamispiirkondade ala võrreldes eestlaste omadega on laienev. Põhjus peitub suurtest tööstuslinnadest lahkumisel, kuhu olid enamus vähemusrahvuslasi Nõukogude perioodi ajal koondunud, samas kui eestlaste osakaal oli toona linnades väiksem <ref name="Statistikaamet"> Statistikaamet, 2003, Ränne üleminekuaja Eestis</ref>.
 
==Probleeme siserände andmestikuga==