Herman Halliste: erinevus redaktsioonide vahel

Ta sündis [[Kohila mõis]]a aedniku perekonnas. Sai üldhariduse [[1909]]–[[1919]] Haapsalu algkoolis ja gümnaasiumis. 1918. aastal lõpetablõpetas ta tehnilised kursused masinaehituse alal ning käib lühikest aega [[Tallinna Õpetajate Seminar]]is. 1919. aasta sügisel alustabalustas ta kunstialaseid õpinguid [[Ants Laikmaa ateljeekool]]is ning on üks neist väljavalitutest, kellele Laikmaa võimaldabvõimaldas seda teha tasuta. Pärast Laikmaa juursjuures õppimist asubasus Halliste joonistamisõpetajaks Tõrva Reaalgümnaasiumisse ning aasta hiljem jätkabjätkas

kunstiõpinguid [[Kõrgem Kunstikool Pallas|Kõrgemas Kunstikoolis Pallas]] (1923–1926) esialgu üldklassis, paari kuu möödudes professor [[Anton Starkopf]]i ja [[Voldemar Mellik]]u juhendusel.

1922. aastal osalebosales Halliste õpilastööde näitusel ning järgmisel aastal esinebesines maalidega [[Ants Laikmaa]] 20-aastase pedagoogilise tegevuse juubelinäitusel. Esimeste skulptuuridega esines Halliste 1924. aastal kunstiühing [[Pallas]]e näitusel ning 1926. aastast [[Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing]]u näitustel. Juba Tallinnas elades võtabvõttis ta osa kõigist iga-aastastest kunstinäitustest ning tema tööd onolid väljas [[Moskva]]s, [[Riia]]s, [[Kaunas]]es, [[Rooma]]s ja [[Budapest]]is.

Loomingu algusaastail lõi Halliste rata portreereljeefe ja -[[Büst|büste]], kujutades mitmeid muusikategelasi. 1930ndatel tegeles Halliste portreede kõrval edukalt ka figuurplastikaga, looblõi hauamonumente ja viljelebviljeles [[keraamika]]t. Kõige paremini õnnestunud on selle perioodi naisfiguurid graniidis. Harvem modelleeris Halliste meesfiguure, neist tuleksvõiks esile tõsta sportlaste pisikujusidpisikujud pronksis ("Tõstja" 1938). 1930ndate teisel poolel pööras Halliste suuremat tähelepanu keraamikale ning valmistas selles materjalis õrnu lapsepäid ja kauneid naisfiguure. Samast perioodist pärineb ka E. Aule perekonna hauamonument (1938).

[[II maailmasõda|II maailmasõja]] ajal elastegeles kunstnik tagasitõmbunult ja tegeles peamiselt maalimisega. Suved veetis ta Tartu lähedal [[Pupastvere]]s, kust pärinevad ka mitmed tema maalide motiivid. Pärast sõda jätkas skulptor portreeloominguga, kujutades eesti kunsti- ja muusikamaailma nimekaid tegelasi. Lisaks graniidile valmisid mitmed teosed ka puidust ("Skulptor R. Haavamäe portree" 1957).