Rändrahn: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Bot: Migrating 4 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q1279297 (translate me)
PResümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Ehalkivi.jpg|thumbpisi|Eesti suurima maapealse osaga rändrahn [[Letipea Ehalkivi]] koosneb [[migmatiit|migmatiidist]].]]
 
'''Rändrahn''' on [[rahn]] ([[läbimõõt]] üle 512 mm), mis on [[liustik]]u poolt [[aluspõhi|aluspõhjast]] lahti murtud ja algsest asukohast minema viidud. Rohkem kui 10 m läbimõõduga rändrahne nimetatakse [[hiidrahn]]udeks. Euroopa [[pleistotseen]]se jäätumise alal on teada 65 hiidrahnu, millest ainult viis ei asu [[Eesti]]maal.
6. rida:
 
==Eesti rändrahnud==
[[Pilt:Tubala kivi 2003.jpg|thumbpisi|[[Tubala kivi]] Hiiumaal]]
Suurim [[Eesti]] rändrahn on [[Ehalkivi]] [[Kunda]] lähedal, mille [[ruumala]] on 930 m³ ja [[mass]] umbes 2500 [[tonn]]i.
Eesti rändrahnud jagatakse suuruse alusel kolme rühma:
18. rida:
Enamik Eesti rändrahnudest on Põhja-Eestis. Eriti rohkelt on neid [[Lahemaa]]l. Rahnude jaotumus suurusnäitajate järgi on tavapäraselt sarnastele loodusnähtustele ligilähedaselt kirjeldatav [[eksponentsiaalfunktsioon]]i abil. Maapealseid rahne, mille ümbermõõt ületab 50 meetrit, on Eestis kaks: [[Ehalkivi]] ja [[Kabelikivi]].
 
Eesti hiidrahnudest on 64% koostiselt [[rabakivi]]d. See ei peegelda siiski nende päritolupiirkonna [[Fennoskandia kilp|Fennoskandia kilbi]] keskmist koostist. Rabakivis on säilinud tardumisjärgne ristsuunaline [[lõhelisus]], mis tuleneb hilisema [[Moone (geoloogia)|moonde]] puudumisest. Ristsuunalise lõhelisuse tõttu oli [[liustik]]ul rabakivitahukaid lihtsam lahti murda ja Eestisse tuua. Ülejäänud 36% hiidrahnudest koosnevad [[Pegmatiit|pegmatiidist]], [[Gneiss|gneisist]], [[Migmatiit|migmatiidist]], [[Graniit|graniidist]] ja [[Gneissbretša|gneissbretšast]].
 
==Vaata ka==