Laserindutseeritud plasma spektroskoopia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: 'thumb|right|400px|LIBSi katseseadmete üldine skeem '''Laser-indutseeritud plasma spektroskoopia''' (ingl k ''Laser-induced breakdown spectroscopy'', LIBS...' |
PResümee puudub |
||
1. rida:
[[File:LIBS skeem.png|thumb|right|400px|LIBSi katseseadmete üldine skeem]]
'''Laser-indutseeritud plasma spektroskoopia''' (ingl k ''Laser-induced breakdown spectroscopy'', LIBS)
LIBSi meetodiga koondatakse uuritavale materjalile laserkiir, mis aurustab väikese koguse ainet ning tekitab [[plasma]], mille [[temperatuur]] on üle 100 000 [[Kelvin|kelvini]]. Andmete kogumise ajal on temperatuur vahemikus 5000 kuni 20 000 K. Plasma algfaasis on mõnesaja nanosekundi vältel domineeriv vabade [[Elektron|elektronide]] pidurdumisest ning [[Ioon|ioonidega]] rekombinatsioonist tingitud pideva spektriga [[kiirgus]]. Üksikute ioonide spektrijooned on laienenud, mistõttu ei ole võimalik saada infot plasma koostise kohta. Seejärel plasma paisub ülehelikiirusel, jahtub ning elektronid ja ioonid rekombineeruvad, moodustades neutraalseid osakesi. [[Ergastatud_olek|Ergastatud aatomite]] [[Elektromagnetiline_kiirgus|emissioon]] saab valdavaks pärast rekombinatsiooni, mil spektrijooned on muutunud kitsamaks ning nende järgi on võimalik määrata atomaarset koostist.<ref name="tolk5" /> Mõõtmisi
LIBS on tehniliselt väga sarnane mitmete teiste laseril põhinevate [[spektroskoopia|spektroskoopiatega]], mis kasutavad suures osas sama riistvara. Sellised tehnikad on [[Ramani_hajumine#Ramani_spektroskoopia|Ramani spektroskoopia]] ning fluorestsentsspektroskoopia. Osa seadmeid suudab kasutada kõiki neid tehnikaid, võimaldades uurida ainet atomaarsel ja molekulaarsel tasandil.
|