Laserindutseeritud plasma spektroskoopia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
LauringH (arutelu | kaastöö)
Uus lehekülg: 'thumb|right|400px|LIBSi katseseadmete üldine skeem '''Laser-indutseeritud plasma spektroskoopia''' (ingl k ''Laser-induced breakdown spectroscopy'', LIBS...'
 
Anarij (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida:
[[File:LIBS skeem.png|thumb|right|400px|LIBSi katseseadmete üldine skeem]]
'''Laser-indutseeritud plasma spektroskoopia''' (ingl k ''Laser-induced breakdown spectroscopy'', LIBS) on [[Aatomispektroskoopia|aatomemissioonspektroskoopia]] meetod, kus kasutatakse aatomi ergastamiseks võimsat laserimpulssi.<ref name="isbn0-470-09299-8">{{cite book |author=Radziemski, Leon J.; Cremers, David A. |title=Handbook of laser-induced breakdown spectroscopy |publisher=John Wiley |location=New York |year=2006 |pages= |isbn=0-470-09299-8 |oclc= |doi= |accessdate=}}</ref><ref name="isbn0-521-85274-9">{{cite book |author=Schechter, Israel; Miziolek, Andrzej W.; Vincenzo Palleschi |title=Laser-induced breakdown spectroscopy (LIBS): fundamentals and applications |publisher=Cambridge University Press |location=Cambridge, UK |year=2006 |pages= |isbn=0-521-85274-9 |oclc= |doi= |accessdate=}}</ref> LIBSi meetodiga tekitatakse võimsa laserimpulsiga uuritava aine pinnal [[plasma]], milles olevate [[Ergastatud_olek|ergastatud]] [[Aatom|aatomite]] [[kiirgus|kiirgust]] uurides saab määrata proovi [[Keemiline_element|elemendilise]] koostise ja kontsentratsioonide suhte.<ref name="tolk5"> {{netiviide | URL =http://www.fi.tartu.ee/loputood2009/fyysika/Siim%20Tolk-bakalaureusetoo.pdf| Pealkiri = Échelle spektromeetri kasutamine laser-indutseeritud plasma spektroskoopias| Autor =Tolk, Siim | Failitüüp = pdf| Täpsustus =lk 5-6 | Väljaanne = | Aeg =2009 | Koht =Tartu | Väljaandja =Tartu Ülikooli Füüsika Instituut | Kasutatud =23.09.13 | Keel = }} </ref> Kuna iga elemendi [[Aatomispekter|kiirgusspekter]] on erinev, saab LIBSiga avastada kõiki elemente, kui on olemas piisava võimsusega [[laser]] ning laia spektripiirkonnaga tundlik [[spektromeeter]].
 
LIBSi meetodiga koondatakse uuritavale materjalile laserkiir, mis aurustab väikese koguse ainet ning tekitab [[plasma]], mille [[temperatuur]] on üle 100 000 [[Kelvin|kelvini]]. Andmete kogumise ajal on temperatuur vahemikus 5000 kuni 20 000 K. Plasma algfaasis on mõnesaja nanosekundi vältel domineeriv vabade [[Elektron|elektronide]] pidurdumisest ning [[Ioon|ioonidega]] rekombinatsioonist tingitud pideva spektriga [[kiirgus]]. Üksikute ioonide spektrijooned on laienenud, mistõttu ei ole võimalik saada infot plasma koostise kohta. Seejärel plasma paisub ülehelikiirusel, jahtub ning elektronid ja ioonid rekombineeruvad, moodustades neutraalseid osakesi. [[Ergastatud_olek|Ergastatud aatomite]] [[Elektromagnetiline_kiirgus|emissioon]] saab valdavaks pärast rekombinatsiooni, mil spektrijooned on muutunud kitsamaks ning nende järgi on võimalik määrata atomaarset koostist.<ref name="tolk5" /> Mõõtmisi tehtaksetehakse harilikult ajavahemikus, kus spektri pidev osa on oluliselt nõrgenenud, kuid aatomite kiirguse spektraaljooned on endiselt nähtavad, tavaliselt 100ns — 10μs laservälke lõpust.
 
LIBS on tehniliselt väga sarnane mitmete teiste laseril põhinevate [[spektroskoopia|spektroskoopiatega]], mis kasutavad suures osas sama riistvara. Sellised tehnikad on [[Ramani_hajumine#Ramani_spektroskoopia|Ramani spektroskoopia]] ning fluorestsentsspektroskoopia. Osa seadmeid suudab kasutada kõiki neid tehnikaid, võimaldades uurida ainet atomaarsel ja molekulaarsel tasandil.