Eesel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Epp (arutelu | kaastöö)
P Tühistati kasutaja 193.40.164.125 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Avjoska.
Resümee puudub
20. rida:
}}
 
'''Eesel''' (''Equus asinus'') on 4000 eKr [[egiptlased|egiptlaste]] poolt kodustatud [[hobuslased|hobuslaste]] [[liik (bioloogia)|liik]], olleskeda enimkasutatudkasutatakse enim [[veoloom]]ana. Vanad [[roomlased]] aga pidasid eeslit pühaks loomaks ning tõid ohvrianniks. [[Euroopa]]sse ilmusid nad ligikaudu 2000 aastat tagasi eKr,eeslid [[pronksiaeg|pronksiajal]], ningligikaudu nende2000 aastat eKr. olulisestLoomade rollistolulises annavadtuuakse tunnistustvälja nii [[Vana Testament|Vana]]s kui ka [[Uus Testament | Uues Testamendis]]. Tollal kasutati neideesleid vankrite ningja muude raskuste vedamiseks ja kaning ratsutamiseks. [[Pärsia]]s ja [[Egiptus]]es maksis hea eesel rohkem kui [[hobune]]. KergeteVäikemajapidamistes on kergemate koormate vedamisel ja väikemajapidamistes pole eesel tähtsustikka minetanudveel kakasutusel tänapäevalveoloomana.
 
== Keskkond ==
Eesli eellased, [[nuubia ulukeesel]] ja [[eeslik]], asustavad vaid harvahõreda ja madala taimestikuga [[poolkõrb]]eid. Algusaegadest peale on eeslit peetud nii ebasoodsates piirkondades ja tingimustes, et teistel suurtel [[imetaja]]tel oleks raske niisugustes oludes ellu jääda. Nii ulukeesel kui ka eeslik on tänapäeval vabas looduses äärmiselt haruldased. Mõned loodusteadlased peavad üsnagi tõenäoliseks, et algupärane nuubia ulukeesel on praegu juba välja surnud ning et tänapäeval [[Aafrika]]s elutsevateelutsevad loomade rühmad tekkisidon kodustatud eeslitesteeslite järglased, kes pääsesid vabadusse ja metsistusid seal taas. Algselt oli nuubia ulukeesel arvukas liik, kes elas [[Niilu]]se orust kuni [[Punane meri|Punase mereni]], [[Somaalia]] ja [[Etioopia]] aladel.
 
== Välimus ==
[[Pilt:Donkey 1 arp 750px.jpg|pisi|left]]
Eesel on hobusest väiksem ja massiivsem. Pea on tal kehaga võrreldes märgatavalt suurem, suhteliselt suured on ka kõrvad. SamutiEeslil on eeslil peenedpeenikesed jalad, lühike lakk ja nad on hobusest märgatavalt lühem kasvmadalamad. Saba otsas on pikematest karvadest tutt. Eesli karvastik on tavaliselt halli värvi, ent alamliikidel on erinevad varjundid- hallist hallikaspruunini. Lühike lakk ja saba on ülejäänud kehaosadest tumedamad. Mõningatel alamliikidel esineb küljel tume vööt, mis kulgeb sabani ning ristub mööda selga jooksva tumeda vöödiga. SarnaseltNii, nagu teisteteistel hobuslaste esindajategaesindajatel on ka eeslitel varvaste arv jalgadel vähenenud üheni. See varvas kannab kogu keharaskust ningja on kaitstud sarvestunud kabjaga. See toimib ka võimsa relvana: ohus olev ulukeeslikari moodustab ringi, pead seesringi pool,keskel ningja jagabannab kapjadega võimsaid lööke.
 
== Eesli hübriidid ==
Kui [[ristamine|ristata]] isane eesel emase hobusega, on järglaseks [[muul (loom)|muul]]. Hobuse-eesli [[hübriid]]id on peaaegu alati [[Infertiilsus|viljatud]], kuna hobustel on 64 kromosoomi ja eeslitel 62, on järeltulijal 63 [[kromosoom]]i.
 
Harvem on ristatud isast hobust ja emast eeslit, milleselle tulemusenatulemusel sünnivad sigimisvõimelised [[hobueesel|hobueeslid]].
 
On ristatud ka eesleid [[sebra]]dega.
 
== Paljunemine ==
Taltsal emaseeslil on [[innaaeg]] aastaringselt. Vabas looduses toimub paaritumine reeglina kevaditi ning varss sünnib pärast aastast tiinust järgmisel kevadel. Suguküpseks saavad eeslid 2–3 aastaselt. Tavaliselt elavad ulukeeslid ühest täkustkarjades, mitmestkus märaston ningüks nendetäkk varssadestja koosnevatesmitu karjades,mära entning nende varsad. karjaKarja koosseis ei ole püsiv, vaid muutub pidevalt. Innaajal paarituvad loomad sageli teistest karjadest pärit isenditega. Seetõttu ei saa oletada, et täiskasvanud loomade vahel tekivad mingisugused pikaajalised sidemed.

Eeslite pulmarituaalid erinevad muude hobuslaste omadest. Paaritumise ajal muutub täkk mära suhtes agressiivseks. Tihti hammustab ta emast, lööb kabjaga ning tekitab haavu kaelale ja pähe. Selline kummaline kosimine on ilmselt vajalik, sest alles mõne aja möödudes pärast isase rünnaku algust nõustub emane paigale jääma, et isane saaks paaritumisele asuda. Tavaliselt sünnib üks varss, kes on kohe pärast sündi võimeline jalgadele tõusma ning emaga kaasa minema. Eeslipiim sisaldab rohkem suhkrut ja vähem rasva ja valku kui lehmapiim. Üheksa kuu möödudes hakkab emaeesel järk-järgult varssa imetamisest võõrutama, ning see läheb üle taimetoidule.
 
== Kirjandus ==