Päideroog: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: eemaldatud Kategooria:Eesti kõrrelised; lisatud Kategooria:Eesti kõrreliselaadsed |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel| räägib taimeliigist; perekonna kohta vaata artiklit [[Päideroog (perekond)]]}}
27. rida ⟶ 26. rida:
Päideroog kasvab [[Euraasia]]s, [[Põhja-Aafrika]]s ja [[Põhja-Ameerika]]s [[veekogu]]de [[kallas]]tel ja niisketel avatud aladel, kus ta moodustab ühest liigist koosnevaid taimekooslusi.
Päideroog on niidutaim, mis kasvab tihti niisketel kasvukohtadel. Taimel on 70–150 cm, soodsais oludes kuni 2,5 m kõrgused jämedad [[vars|varred]] (kõrred), piklikud [[pööris]]ed ja arvukad kõrrelehed. [[Leht|Lehed]] on värskelt sinakasrohelised ja kuivanult õlekarva. [[Õis|Õied]] asuvad varrel lehtedest palju kõrgemal ja on [[roosa]]d.
Suuri päideroo kogumikke leidub jõe[[luht]]adel ja veekogude kaldail või kaldavees. Seal võivad nad moodustada [[roostik]]ke. Päideroog sarnaneb mõneti [[pilliroog|pillirooga]], kuid on viimasest väiksem, ja [[jäneskastik]]ule, kellest on suurem. Kuigi päideroog armastab vett ja võib kasvada koguni veetaimena, talub ta ka [[põud]]a.
35. rida ⟶ 34. rida:
[[Soome]]s kasvatatakse päideroogu [[energiataim]]ena (aastal [[2005]] umbes 10 000 hektaril). Päideroog niidetakse, [[pallitamine|pallitatakse]] ja põletatakse segus [[turvas|turba]] või puidujäätmetega (päideroogu on segus 5–10%). Hektarilt annab päideroog 6–13 t kuivainet. Soomes ja [[Rootsi]]s on uuritud päideroo potentsiaali [[kiutaim]]ena, näiteks [[paberitööstus]]e toormena.
Päideroog kasvab hästi ka viletsal pinnasel ja saastunud tööstusmaastikul. Ta sobib hästi saastunud pinnase
Oma vastupidavuse tõttu on päideroog [[märgala]]del [[invasiivne liik]], eriti kui
Eestis on päideroogu kasutatud [[kultuurniit]]udel [[heintaim]]ena, eriti [[loomasööt|loomasöödana]].
| |||