Redaktsioon: 14. oktoober 2013, kell 10:02 redigeeri 2001:bb8:2002:3400:688c:8b25:3253:b300 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. oktoober 2013, kell 14:15 redigeeri eemalda Nimelik (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 6195 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
5. rida: [[Närilised\|Näriliste]] ning teiste väiksemate [[imetaja\|imetaja]]te ajukoor on sile, kuid suuremate imetajate (näiteks inimese) suuraju pind on liigendunud vagude varal sagarateks ja käärudeks.<ref> {{netiviide \| Autor=Eric C.Olsen & Christopher A.Walsh \|URL = http://www.walshlab.org/pdf/Olson.pdf\|Pealkiri= Smooth, rough and upside-down neocortical development \| Aeg = 2002 \| Kasutatud = 28.09.2013 }}</ref> Need võimaldavad pinda suurendada, mahutades seega rohkem närvirakke ning soodustades verevarustust. Liigendatuse tõttu on koore pindala suhteliselt suur – ligikaudu 1500–2200 cm².<ref name="ana"></ref> Ehk siis teiendatuna ca 2 m². Ajukoor moodustab [[suuraju\|suuraju]] kaalust umbes kolmandiku. Suurajukoor on kõige hilisema arenguga osa [[kesknärvisüsteem\|kesknärvisüsteem]]ist. Sellega on seotud mõtlemine, meeleelundite talitlus, aistingute ja tajude teke, õppimine ning täpsete tahtlike liigutuste sooritamine.<ref name="füsioloogia">Peet-Henn Kingisepp."Inimese füsioloogia". Tartu: AS Atlex, 2006, lk 256.</ref>

Suurajukoor: erinevus redaktsioonide vahel