Erinevus lehekülje "Õhuniiskus" redaktsioonide vahel

Lisatud 12 598 baiti ,  7 aasta eest
resümee puudub
P (Robot: muudetud 1 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata)
'''Õhuniiskus''' on õhus olev veeauru sisaldus. [[Veeaur]] on vee gaasiline faas ja on täiesti nähtamatu.<ref>{{netiviide| URL =http://www.weatherquestions.com/What_is_water_vapor.htm.| Pealkiri =What is Water vapor?|Kasutatud = 25.09.2013}}</ref> Õhuniiskus sõltub paljudest teguritest. Neist olulisimad on [[päikesekiirgus]] ja geograafilise piirkonna [[hüdroloogiline režiim]].
{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2009}}
[[Pilt:Cloud forest mount kinabalu.jpg|pisi|Troopilistes metsades on tihti kõrge õhuniiskus]]
'''Õhuniiskus''' on [[õhk|õhus]] olev [[veeaur]]usisaldus.
Õhuniiskust väljendatakse mitmete erinevate karakteristikutega:
*[[Absoluutne niiskus]] – ühes kuupmeetris niiskes õhus sisalduv veeauru mass. <ref name="Agro">{{netiviide| URL =http://agromet3.weebly.com/absoluutne-niiskus.html| Pealkiri =Õhuniiskuse määramine| Kasutatud = 25.09.2013}}</ref>
*[[Suhteline niiskus]] ehk suhteline õhuniiskus ehk relatiivne niiskus – õhus oleva veeauru rõhu ja samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu suhe. <ref name="Post">{{netiviide| URL =http://ael.physic.ut.ee/KF.Private/Piia.Post/harjutused/Lihtsaid_ylesandeid.pdf| Pealkiri =Lihtsaid Ülesandeid| Autor = Piia Post| Failitüüp =pdf}}</ref>
*[[Eriniiskus]] – ühes kilogrammis niiskes õhus leiduva veeauru kogus grammides <ref>{{netiviide| URL =http://www.hot.ee/kkfyys/loeng10hudrosfaar.pdf| Pealkiri =Hüdrosfäär| Failitüüp =pdf| Kasutatud = 25.09.2013}}</ref>
*[[Veeauru rõhk]] – õhus oleva veeauru poolt põhjustatud rõhk
==Õhuniiskuse karakteristikud==
 
===Absoluutne niiskus===
Õhuniiskus sõltub paljudest teguritest. Neist olulisimad on [[päikesekiirgus]] ja geograafilise piirkonna [[hüdroloogiline režiim]].
Absoluutne niiskus (tähis a) on veeauru mass antud ruumalas õhus.
Absoluutset niiskust arvutatakse valemiga <math> a = {m_w \over V_a} \, , </math> kus
<math>a</math> on absoluutne niiskus, <math>m_w</math> on veeauru mass ja <math>V_a</math> on õhu [[ruumala]]
 
Absoluutse niiskuse mõõtühikuks on g/m³.
Õhuniiskus mängib olulist rolli [[taimkattevöönd|taimkattevööndite]] tekkimises, näiteks madala õhuniiskusega alal on palju kuivalembeseid taimi ([[kserofüüdid]]).
 
Näiteks kui veeauru on ühes kuupmeetris õhus 25g, siis õhu absoluutne niiskus on 25g kuupmeetri kohta (25g/ m³) <ref name="Ahrens" />
== Õhuniiskuse karakteristikuid ==
Õhuniiskust iseloomustab hulk karakteristikuid:
*[[absoluutne niiskus]]
*[[eriniiskus]]
*[[veeauru osarõhk]]
*[[kastepunkt]]
*[[suhteline niiskus]]
 
====Absoluutne niiskus ja õhurõhk====
==Vaata ka==
Õhuosakese tõusmisel või langemisel muutub õhu ruumala, sest ümbritsev [[õhurõhk]] muutub. Õhu ruumala kõikumisel muutub ka absololuutne niiskus, seda isegi juhul, kui veeauru sisaldus jääb samaks. Seetõttu ei kasutata atmosfääri uuringutel absoluutse niiskuse mõistet kuigi palju. <ref name="Ahrens">, C.Donald Ahrens. "Meteorology Today", USA:Brooks/Cole, 2007</ref>
*[[Absoluutne õhuniiskus]]
====Absoluutne niiskus ja temperatuur====
*[[Suhteline õhuniiskus]]
Absoluutne niiskus sõltub ka temperatuurist. Mida kõrgem on [[õhutemperatuur]], seda enam veeauru on õhus, ehk seda suurem on absoluute niiskus. Madalama temperatuuri korral on aga absoluutne niiskus madalam.
 
Seos on avastatud ka absoluutse niiskuse, õhutemperatuuri ja [[gripp|gripi]] vahel. Kui absoluutne niiskus suureneb, siis gripp taandub. Just külmal aastaajal on absoluutne niiskus õhus väiksem ja gripi oht suurem. Mida väiksem on õhus sisalduv veeaur, seda soodsamad tingimused gripiviirusele. <ref>{{netiviide| URL =http://forte.delfi.ee/news/teadus/miks-murrab-gripp-just-talvel.d?id=21182917| Pealkiri =Miks murrab gripp just talvel?|Aeg =10.02.2009| Väljaanne = Delfi | Kasutatud =13.10.2013}}</ref>
== Välislingid ==
Sellega saab seletada seda, miks Eestis just talvisel, külmal ajal inimesed haigestuvad grippi.
 
===Eriniiskus===
* [http://meteo.physic.ut.ee/et/showdoc.php?did=12] Õhuniiskus, ''Koostanud: Piia Post''
Kui veeauru [[mass]]i, mis sisaldub õhuosakeses, võrreldakse kogu õhuosakese massiga (kaasaarvatud aur), siis tulemust nimetatakse [[eriniiskus]]eks (tähis s). Erinevalt absoluutsest niiskusest on eriniiskuse abil võimalik väljendada niiskust sellisel moel, et see ei ole mõjutatud õhu ruumala muutustest.
 
Eriniiskuse arvutusvalem on <math>s = \frac{m_v}{m_n}</math> , kus s on eriniiskus, <math>m_v</math> on veeauru mass, <math>m_n</math> on niiske õhu mass <ref name="Post" />
 
Eriniiskuse ühikuks on g/kg.
Eriniiskus õhuosakeses jääb konstantseks nii kaua, kui veeauru ei ole lisatud ega eemaldatud õhuosakesest. Põhjuseks on see, et [[molekul]]ide arv jääb samaks isegi, kui õhuosake laieneb või tõmbub kokku. Kuna õhuosakese ruumala muutused ei avalda mõju eriniiskusele, kasutatakse seda laialdaselt [[atmosfäär]]i uuringutes. <ref name="Ahrens"/>
 
====Eriniiskus ja laiuskraad====
Eriniiskus muutub sõltuvalt [[laiuskraad]]ist. Eriti kõrge on eriniiskus soojas ja niiskes troopikas. Liikudes troopikast eemale, eriniiskus väheneb ning kõige madalamad väärtused saavutab polaarlaiustel.<ref name="Ahrens"/>
 
===Suhteline õhuniiskus ehk relatiivne niiskus===
[[Suhteline õhuniiskus]] (tähis r) on õhus oleva veeauru rõhu ja samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu suhe. Relatiivne õhuniiskus on kõige kasutatavam karakteristik, kirjeldamaks atmosfääri niiskust, kuid samal ajal kõige valestimõistetum. <ref name="Ahrens" />
 
Suhtelise õhuniiskuse valem on <math>r =\frac{e}{E}</math>*100%, kus <math>e</math> on veeauru rõhk ja <math>E</math> on küllastunud veeauru rõhk samal temperatuuril, mille juures tehti mõõtmisi. <ref name="Post" />
 
Suhtelist õhuniiskust väljendatakse protsentides. Oluline on aru saada, et relatiivse niiskuse protsent ei näita, palju on õhus veeauru, vaid näitab, mitu protsenti moodustab olemasolev veeaururõhk küllastuseks vajalikust. <ref name="Agro"/>
 
Näiteks kui suhteline õhuniiskus on 50%, siis see on pool nõutavast niiskusest, mida on vaja küllastumiseks. Kui relatiivne niiskus on 0, on tegu täielikult kuiva õhuga ja 100% korral küllastunud niiske õhuga. Kui suhteline õhuniiskus on suurem kui 100%, on õhk üleküllastunud.
====Suhtelise õhuniiskuse muutmine====
Relatiivset niiskust saab muuta kahel viisil:
 
* Muutes veeauru hulka õhus – Kui veeauru hulk õhus suureneb, siis suhteline õhuniiskus suureneb. Mida rohkem veeauru [[molekul]]e lisatakse, seda suurem on tõenäosus, et need liituvad ja [[kondensatsioon|kondenseeruvad]]. Kondenseerumine leiab aset küllastunud õhus. Järelikult, lisades rohkem veeauru molekule õhku, läheneb õhk järk-järgult küllastunud olekule ja suhteline õhuniiskus kasvab. <ref name="Ahrens" />
 
* Muutes õhu temperatuuri – kui õhutemperatuur suureneb, siis suhteline õhuniiskus väheneb. Mida kõrgem on temperatuur, seda kiiremini veeauru molekulid liiguvad ja seda vähem saab õhk küllastuda ning seetõttu suhteline õhuniiskus langeb. <ref name="Ahrens" />
 
====Suhtelise õhuniiskuse päevane käik====
Öösel temperatuur langeb ja suhteline õhuniiskus suureneb. Tavaliselt on suhteline õhuniiskus kõige kõrgem varahommikul, kui on päeva kõige külmem osa. Õhutemperatuuri tõustes hakkab suhteline õhuniiskus langema ja saavutab miinimumi umbes pärastlõunal, kui on kõige soojem.
====Suhteline õhuniiskus ja inimene====
Ka inimesele avaldab suhteline õhuniiskus mõju. Higistamine ja higi aurustumine aitavad inimesel ennast jahutada, kuumal ja niiskel päeval on see aga raskendatud, sest higi aurab kehalt aeglaselt. Inimesel on seetõttu palav ja ebamugav olla. Kui aga ilm on kuum ja suhteline niiskus madal, siis aurustub higi keha pinnalt kiiresti ja see tekitab tunde nagu oleks õhutemperatuur madalam, kui see tegelikult on.
Kuuma ja niiske ilmaga võivad inimestel kaasneda mitmed tervisehädad, nt kuumakrambid, kurnatus, [[peavalu]]d, väsimus, iiveldus ja isegi minestus. Kui kehatemperatuur tõuseb 41°C-ni võib toimuda kuumarabandus ning kehatemperatuuri edasisel tõusul võib tagajärjeks olla isegi surm. <ref name="Ahrens" />
===Veeauru rõhk===
 
Veeauru rõhk on rõhk, mida põhjustavad õhus leiduvad vee molekulid. <ref name="Agro"/>
[[Pilt:Water vapor pressure graph.jpg|pisi|Küllastava veeauru rõhu sõltuvus temperatuurist]]
Veeauru rõhu ühikuks on hPa või mb
 
'''Veeauru rõhk jaguneb'''
 
*'''''Tegelik veeauru rõhk''''' ehk [[veeauru osarõhk]] – õhus oleva veeauru poolt tekitatav rõhk.
 
See on hea karakteristik, iseloomustamaks õhus olevat veeauru hulka, sest kui õhku lisandub veeauru, siis tegelik veeauru rõhk suureneb. <ref name="Ahrens" />Tegeliku veeauru rõhu järgi arvutatakse mitmeid teisi õhuniiskuse karakteristikuid.
 
Tegeliku veeauru rõhu tähis on <math>e</math>.
 
*'''''Küllastava veeauru rõhk''''' – rõhk, mida veeauru molekulid võiksid põhjustada, kui õhk oleks küllastunud veeauruga antud temperatuuril. <ref name="Ahrens" />
 
Küllastava veeauru rõhu tähis on <math>E</math>.
 
Küllastava veeauru rõhk sõltub temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur, seda kõrgem on küllastava veeauru rõhk. <ref name="Ahrens" />
 
==Õhuniiskus ja kliima==
Õhuniiskust mõjutavad sademed ja tuul, kuid õhuniiskus omakorda mõjutab temperatuuri, ning seda kahel erineval viisil.
 
Esiteks, õhuniiskus, ehk õhus sisalduv veeaur, toimib temperatuuri langetajana. Aluspinnalt niiskuse aurustumiseks kulub soojust ja kui see soojusenergia saadakse atmosfäärist, siis toimub atmosfääri jahenemine.<ref>{{netiviide| URL = http://www.atmos.illinois.edu/earths_atmosphere/water_cycle.html|Pealkiri =The Water Cycle| Failitüüp =html| Kasutatud = 27.09.2013}}</ref> Aurustunud niiskus jääb veeauruna atmosfääri ning sisaldab latentset, ehk varjatud energiat.
 
Teiseks, veeaur on kõige tähtsam [[kasvuhoonegaas]], mis neelab valikuliselt valgust ja põhjustab [[kasvuhooneefekt]]i ning õhutemperatuuri tõusu. Veeaur neelab soojuslikku [[Infrapunakiirgus|infrapunast kiirgust]], mis peegeldub maapinnalt ning seetõttu tõuseb maapinnalähedane temperatuur. See on põhjuseks, miks niisked piirkonnad jahtuvad öösel vähe, kuid kuivad [[kõrb]]e piirkonnad märkimisväärselt. <ref>{{netiviide| URL = http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-3609/Kasvuhooneefekt-ja-kasvuhoonegaasid|Pealkiri =Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid| Failitüüp =html| Kasutatud = 27.09.2013}}</ref>
==Õhuniiskus kodus==
Väga madal suhteline õhuniiskus kodus ei ole soovitatav. Näiteks taimedel on seetõttu raske ellujääda, sest taimelehtedelt ja mullalt kaob aurustumise käigus niiskus väga kiiresti.
 
Ka inimesele põhjustab see ebamugavust. Kiire aurustumise tõttu ihult muutub nahk kuivaks, õrnaks ja lõheliseks. Madal õhuniiskus ärritab ka nina ja kurgu limaskesta, mis võib põhjustada kurguvalu ja neeluärritust.
Kodus on võimalik õhuniiskust tõsta veeauru lisamisega õhku, mis tõstab õhuniiskust inimese jaoks mugavamale tasemele. Tänapäeval on paljudes kodudes õhuniisutid, mis lisavad õhku niiskust. <ref name="Ahrens" />
 
Inimese jaoks mugav niiskustase siseruumides on talvel 25–45% ja suvel 30–70%. <ref>{{netiviide| URL =http://hydroisolatsioon.edicypages.com/539585162695/absoluutne-ja-suhteline-niiskus| Pealkiri = Niiskus ehituskonstruktsioonides| Kasutatud =25.09.2013}}</ref>
==Õhuniiskuse mõõtmine==
*'''Psühromeetrid'''
[[Pilt:Assmanni psühromeeter.jpg|pisi|Assmanni psühromeeter. Autor:[[ Kasutaja:Geonarva|Geonarva]]]]
Psühromeetriga mõõdetakse suhtelist niiskust ja [[kastepunkt]]i ning see koosneb kahest kõrvuti asetsevast [[Termomeeter|termomeetrist]]. Termomeetrid on välimuselt täpselt ühesugused, aga ühe termomeetri otsa katab riie ning seda nimetatakse märjaks termomeetriks. Märg termomeeter on kastetud puhta, [[Destilleeritud vesi|destilleeritud vee]] sisse, samal ajal, kui teine termomeeter hoitakse kuivana. <ref name="Ahrens"/>
 
Mõlemat termomeetrit õhutatakse mõni minut. Vesi aurustub riidelt ära ja termomeeter jaheneb. Mida kuivem on õhk, seda suurem on [[aurustumine]] ja jahenemine. Kuiv termomeeter mõõdab [[õhutemperatuur]]i ja märg näitab madalaimat temperatuuri, mida on võimalik saavutada vee aurustumisel õhku. <ref name="Ahrens"/>
 
Kuiva ja märja termomeetri näitude vahe järgi saab arvutada õhuniiskuse. Kui näitude vahe on suur, siis see näitab, et suur hulk vett saab aurustuda õhku ja [[suhteline õhuniiskus]] on madal. Kui vahe on väike, siis see näitab, et aurustumine on raskendatud, õhk on lähedal küllastumisele ja suhteline õhuniiskus on kõrge. Kui kuiva ja märja termomeetri vahe on null, siis see tähendab, et õhk on veega küllastunud ja suhteline õhuniiskus on 100%. <ref name="Ahrens"/>
 
[[Psühromeeter|Psühromeetreid]] liigitatakse:
# Statsionaarne ehk Augusti psühromeeter
# Aspiratsiooni- ehk Assmanni psühromeeter
Peamine erinevus seisneb selles, et Assmanni psühromeetri puhul tekitatakse ventilaatoriga konstantne õhuvool kiirusega umbes 2m/s, Augusti psühromeetri puhul on aga õhuvoolu kiirus muutlik. <ref>{{netiviide| URL = http://ael.physic.ut.ee/KF.Private/Piia.Post/praxid%202003/qhuniiskus.pdf|Pealkiri =Õhuniiskuse määramine|Autor = Piia Post| Failitüüp =pdf| Kasutatud = 26.09.2013}}</ref>
*'''Hügromeeter'''
[[Hügromeeter]] on mõõteriist, mida kasutatakse peamiselt suhtelise õhuniiskuse määramisel.
 
Levinuim hügromeeter on juus-hügromeeter, mis on koostatud põhimõttel, et inimese juuksekarv pikeneb 2,5%, kui suhteline õhuniiskus tõuseb 0-st 100%-ni. Selle instrumendi juures kasutatakse inimese juukse- või hobuse lakakarvu, mida on eriliselt töödeldud, et need oleks rasvavabad. <ref name="Ahrens"/>
 
Juus-hügromeeter pole nii täpne kui psühromeeter ja see nõuab pidevat [[Kalibreerimine|kalibreerimist]], eriti kohtades, kus päevane suhtelise õhuniiskuse erinevus on suur. <ref name="Ahrens"/>
 
==Vaata ka==
*[[õhurõhk]]
*[[kasvuhoonegaas]]
*[[Suhteline õhuniiskus]]
*[[Absoluutne niiskus]]
*[[Eriniiskus]]
*[[Hügromeeter]]
*[[Psühromeeter]]
 
== Viited ==
[[Kategooria:Meteoroloogia]]
{{Link FA|deviited}}
114

muudatust