Vikipeedia

Front: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Leiber (arutelu | kaastöö)
70 muudatust
Resümee puudub
Leiber (arutelu | kaastöö)
70 muudatust
Resümee puudub
1. rida:
'''Front''' on eraldusvöönd erinevate omadustega õhumasside vahel.<ref name="Meteoroloogia" />
{{See artikkel| räägib meteoroloogia mõistest; sõjanduse mõiste kohta vaata artiklit [[Rinne]]}}
 
Erinevateks omadusteks on peamiselt [[temperatuur]] ja [[õhuniiskus|niiskusesisaldus]], lisaks [[rõhu]] [[gradient]], [[tuul|tuule]] kiirus ja suund ning [[pilved]] ja [[sademed]]. Front on maapinna suhtes kaldu ning soe õhk asub külma õhu peal. Frondi lähenemisel muutub [[ilm]] järsult.<ref name="Universum valguses ja vihmas">Veisman, U., Veskimäe R. (2005) Universum valguses ja vihmas. OÜ REVES GRUPP, Tallinn. Lk 169-170</ref>
[[Kategooria:Meteoroloogia]]
 
Frondid paiknevad kahe [[õhumass|õhumassi]] vahel, mis kujunevad lähestikku või on liikunud üksteise kõrvale. Frondid liiguvad koos [[õhumass|õhumassidega]], kui muutub [[õhumass|õhumassi]] omadus või toimub voogude jagunemine, muutuvad ka frontide põhiomadused.<ref name="Universum valguses ja vihmas" />
{{Link GA|en}}Front on eraldusvöönd erinevate omadustega õhumasside vahel. Erinevateks omadusteks on peamiselt temperatuur ja niiskusesisaldus, lisaks rõhu gradient, tuule kiirus ja suund ning pilved ja sademed. Front on maapinna suhtes kaldu ning soe õhk asub külma õhu peal. Frondi lähenemisel muutub ilm järsult. Frondid paiknevad kahe õhumassi vahel, mis kujunevad lähestikku või on liikunud üksteise kõrvale. Frondid liiguvad koos õhumassidega, kui muutub õhumassi omadus või toimub voogude jagunemine, muutuvad ka frontide põhiomadused. Frondi lõikumine maapinnaga annab ilmakaardil joone, mida kutsutakse frontaaljooneks. Frontide jagunemine Frondid jaotatakse klimatoloogilisteks ja atmosfäärseteks frontideks. Klimatoloogilised frondid on arktiline ja polaarne front ning troopiline konvergentsi vöönd. Atmosfäärsed frondid jagunevad omakorda soojadeks, külmadeks, sekundaarseteks, okuldeerunud ja statsionaarseteks frontideks. Klimatoloogilised frondid Arktiline ja polaarne front Klimatoloogilised frondid on suuremõõtmelised frondid, mis eraldavad arktilist, polaarset, troopilist ja ekvatoriaalset õhumassi. Nendes eraldusvööndites on õhumasside omaduste muutused kõige järsemad. Klimatoloogilised frondid jagunevad: Arktiline front – eraldab arktilist ja polaarset õhku Polaarne front – eraldab polaarset ja troopilist õhku Troopilise konvergentsi vöönd – eraldab troopilist ja ekvatoriaalset õhku Klimatoloogilised frondid nihkuvad vastavalt aastaajale – kui põhjapoolkeral on suvi, liiguvad kõik klimatoloogilised frondid põhja poole, kui talv, siis lõuna poole. Klimatoloogilistest frontidest on Euroopale tähtsaim polaarfront, millega on seotud kõige aktiivsem tsüklonaalne tegevus. Väikestel laiuskraadidel, ekvatoriaal- ja troopikaõhu vahel, enamasti frontaalseid ilmasikunähtusi ei esine. Atmosfäärsed frondid Atmosfäärsed frondid on väiksemate mõõtmetega eraldusvööndid erinevate omadustega õhumasside vahel. Atmosfäärsed frondid jaotatakse: soojadeks frontideks külmadeks frontideks sekundaarseteks frontideks okuldeerunud frontideks statsionaarseteks frontideks. Soe front Soe front Sooja frondi sümbol Pealetungiva sooja õhu eralduspinda ehk piiri nimetatakse soojaks frondiks. Soe front liigub aeglaselt (harilikult 20-30 km/h) ning tõuseb külma õhu kohale väikse kaldega (keskmiselt iga 150 m kohta mööda aluspinda 1 m). Sooja frondi lähenemine on varakult märgatav, sest sellega kaasnevad kihilise ehitusega pilved, mis asuvad frondijoone ees. Pilvedesüsteem võib ulatuda 700-800 km-ni. Esmalt ilmuvad taevasse kiudpilved (Cirrus), mis muutuvad peagi kiudkihtpilvedeks (Cirrostratus). Mõne tunni jooksul tihenevad kiudkihtpilved kõrgkihtpilvedeks (Altostratus). Kõrgkihtpilvedega võivad saabuda esimesed sademed. Edasi muutuvad kõrgkihtpilved peagi madalal (150-200 m kõrgusel) asuvateks ning laussademeid andvateks kihtsajupilvedeks (Nimbostratus). Sademete ala ulatus on keskmiselt 200-300 km. Sooja frondi lähenemisel hakkab õhurõhk aeglaselt langema, tuul tugevneb, muutub puhanguliseks ja pöördub oma algsest liikumissuunast veidi vasakule. Sooja frondi saabumisega kaasneb talvel ja suvel erinev temperatuurimuutus. Pilvede saabumise ning tihenemisega päikese soojendav mõju väheneb ja suvel hakkab seetõttu temperatuur langema. Talvel temperatuur aga tõuseb. Äikest sooja frondiga tavaliselt ei esine, kuid seda võib harvadel juhtudel põhjustada tsükloni sooja sektorit täitev mereline troopiline õhk, milles arenevad võimsad tõusvad õhuvoolud. Sooja frondi äike esineb peamiselt öösel. Ilmakaartidel märgitakse soe front punase joonega. Joonel on poolringi kujundid, mis näitavad frondi liikumise suunda. Külm front Külm front Külma frondi sümbol Pealetungiva külma õhu eralduspinda ehk piiri nimetatakse külmaks frondiks. Külm front liigub kõikidest teistest frontidest suurima kiirusega, kuid selle saabumine ei ole nii vara märgatav, sest pilvemass liigub peamiselt frondi taga. Külm õhk liigub sooja õhumassi peale ja soe õhk on sunnitud kiiresti tõusma, seetõttu on külma frondi kalle tunduvalt suurem kui soojal frondil (80-150 m kohta maapinnal 1 m tõusu). Külma frondiga kaasneb kiire ilma muutus, esinevad puhangulised tuuled, konvektsioon, äike ja hoogsademed. Pilvedesüsteem on palju kitsam kui soojal frondil. Ilmakaartidel märgitakse külm front sinise joonega. Joonel on kolmnurga kujundid, mis näitavad frondi liikumise suunda. Külmad frondid jagunevad kaheks: esimest liiki ehk aeglaselt liikuv külm front teist liiki ehk kiiresti liikuv front Esimest liiki ehk aeglaselt liikuv külm front kujutab pilvedesüsteemi poolest tagurpidi sooja fronti, sest kõigepealt ilmuvad teavasse kihtsajupilved (Nimbostratus), seejärel muutuvad pilved üha kõrgemaks – kõrgkihtpilvedeks (Altocumulus). Viimasena tulevad kiudkihtpilved (Cirrostratus) ja kiudpilved (Cirrus). Esimest liiki külma frondi liikumise kiirus on suurem (30-40 km/h) kui soojal frondil, pilvesüsteemi laius on kuni 300 km, sademed esinevad kuni 200 km-l. Pilved ulatuvad suvel 6000-10000 m kõrguseni, talvel 4000-5000 m kõrguseni. Talvel kaasnevad aeglaselt liikuva külma frondiga põhiliselt laussademed, kuid suvel võib sellel frondil areneda ka rünksajupilvi (Cumulonimbus) ja äikest. . Frondi saabumisel langeb kiiresti õhurõhk ja temperatuur, tugevneb tuul ning muutub puhanguliseks. Pärast frondi lahkumist muutub tuulesuund järsult paremale. . Teist liiki ehk kiiresti liikuva külma frondi korral sunnib kiiresti liikuv külm õhk sooja õhu järsult tõusma. Sooja õhu kiirel tõusmisel arenevad võimsad rünksajupilved (Cumulonimbus), mis annavad tugevaid sajuhoogusid, esineb äike ja tugev tuul. Võib sadada rahet ning esineda pagisid, trombe või vesipükse. Teist liiki külma frondi liikumiskiirus on keskmiselt 50-60 km/h ning pilvesüsteemi laius kitsas - 20-30 km. Kiiresti liikuva külma frondi saabumisel langeb õhurõhk, temperatuur ja õhuniiskus järsult. Pärast frondi lahkumist tõuseb õhurõhk niisama kiiresti ning tuul pöördub paremale. Sekundaarsed frondid Sekundaarsed ehk teised külmad frondid kujutavad endast kitsaste pilvede ja sademete ribasid, mis tekivad külma frondi lahkudes (1. või 2. liiki) sissevoolava külma õhu tagajärjel. Nendes piirkondades, kus õhu omadused muutuvad kõige kiiremini moodustubki sekundaarne front. Sekundaarsete frontide pilvesüsteemide laius on keskmiselt 20-30 km, sademed esinevad kuni 10 km-l ning pilved ulatuvad talvel 2000-3000 m kõrgusele, suvel kõrgemale. Peamiselt esinevad sellised frondid talvel, tekitades tugevaid lume- ja lörtsisadusid. Suvel arenevad konvektsioonipilved (rünksajupilved – Cumulonimbus), võib esineda äikest. Okludeerunud front Okuldeerunud frondi sümbol Okludeerunud front ehk oklusioonifront (nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast occludere, mis tähendab "sulgema, sulguma") on liitfront, mis tekib külma ja sooja frondi liitumisel. Külm front liigub soojast frondist kiiremini ning soojale frondile järele jõudes moodustub okludeerunud front. Selle protsessi tulemusena surutakse soe õhk üles ja tekib keeruline pilvede süsteem. Soe okuldeerunud front paremal. Külm okuldeerunud front vasakul. Okludeerunud frondid võivad olla: Sooja tüüpi Külma tüüpi Soe okludeerunud front tekib, kui külm front jõuab soojale frondile järgi, kuid kõige ees liigub väga külm õhk. Sooja tüüpi okuldeerunud frondid esinevad peamiselt külmal aastajal. Pilved järgnevad üksteisele nagu soojal frondil ning põhjustavad lausvihma, -lund või –lörtsi. Õhurõhk langeb, tuul tugevneb, muutub puhanguliseks ja pöördub vasakule. Sademeid esineb 100-200 km. Külm okuldeerunud front tekib, kui soojale frondile jõuab järgi väga külm õhk, kuid kõige ees liigub vähem külm õhk. Külma tüüpi okuldeerunud frondid esinevad peamiselt soojal aastaajal. Ka külmal okuldeerunud frondil esinevad algselt samad pilved, mis soojal frondil, kuid erinevuseks on tagant tulev suure kiirusega liikuv eriti külm õhk, mis sunnib sooja õhu kiiresti üles tõusma. Üles on sunnitud tõusma ka frondi ees liikunud vähem külm õhk. Selletõttu arenevad võimsad rünksajupilved sooja õhu sees. Esineb äikest, rahe ja tormituult. Sademeid on keskmiselt 100 km laiuses. Kohta aluspinnal ja ilmakaardil, kus soe ja külm front liituvad nimetatakse oklusioonipunktiks. Selles punktis on ilmastikutingimused kõige keerulisemad. Ilmakaartidel märgitakse okuldeerunud front lilla joonega. Joonel vahelduvad kolmnurgad ja poolringi kujundid, mis näitavad frondi liikumise suunda. Statsionaarne front Statsionaarse frondi sümbol Statsionaarseks frondiks nimetatakse fronti, mis liigub väga aeglaselt või seisab peaaegu paigal. Selline front tekib, kui front osutub paralleelseks isobaaridega või on nende suhtes väikse nurga all. Statsionaarsed frondid ei ole öösel kergesti märgatavad, kuid päeval on selliste frontide kohal vertikaalarenguga pilvede vööndid. Statsionaarne front on ilmakaardil märgitud joonega, kus vahelduvad sinised kolmnurgad ja punased poolringid, mis asuvad erineval poolel joont. Vaata ka Soe front Külm front Õhumass Viited ↑ 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 1.9 1.10 1.11 1.12 1.13 1.14 1.15 1.16 1.17 1.18 1.19 1.20 1.21 1.22 1.23 1.24 Jürissaar, M. (2011) Meteoroloogia. Eesti Lennuakadeemia, Tartu. Lk 92, 121-128↑ 2.0 2.1 2.2 2.3 Veisman, U., Veskimäe R. (2005) Universum valguses ja vihmas. OÜ REVES GRUPP, Tallinn. Lk 169-170↑ 3.0 3.1 3.2 3.3 Donald Ahrens, C. (2009). Meteorology today: an introduction to weather, climate, and the environment. Cengage Learning. Lk 21/298↑ 4.0 4.1 4.2 Kamenik, Jüri. Külm Front. ilm.ee, 16.04.2009. Kasutatud 27.09.2013.
 
Frondi lõikumine maapinnaga annab [[ilmakaart|ilmakaardil]] joone, mida kutsutakse [[frontaaljoon|frontaaljooneks]].<ref name="Universum valguses ja vihmas" />
 
== Frontide jagunemine ==
Frondid jaotatakse '''klimatoloogilisteks''' ja '''atmosfäärseteks frontideks'''. Klimatoloogilised frondid on arktiline ja polaarne front ning troopiline konvergentsi vöönd. Atmosfäärsed frondid jagunevad omakorda soojadeks, külmadeks, sekundaarseteks, okuldeerunud ja statsionaarseteks frontideks. <ref name=Meteoroloogia>Jürissaar, M. (2011) Meteoroloogia. Eesti Lennuakadeemia, Tartu. Lk 92, 121-128</ref>
 
=== Klimatoloogilised frondid ===
[[Pilt:Airmassesorigin.gif|pisi|Arktiline ja polaarne front]]
 
Klimatoloogilised frondid on suuremõõtmelised frondid, mis eraldavad [[arktiline õhumass|arktilist]], [[polaarne õhumass|polaarset]], [[troopiline õhumass|troopilist]] ja [[ekvatoriaalne õhumass|ekvatoriaalset õhumassi]]. Nendes eraldusvööndites on õhumasside omaduste muutused kõige järsemad. <ref name="Meteoroloogia" />
 
Klimatoloogilised frondid jagunevad:
* Arktiline front – eraldab [[arktiline õhumass|arktilist]] ja [[polaarne õhumass|polaarset]] õhku
* Polaarne front – eraldab [[polaarne õhumass|polaarset]] ja [[troopiline õhumass|troopilist]] õhku
* [[Troopiline konvergents|Troopilise konvergentsi vöönd]] – eraldab [[troopiline õhumass|troopilist]] ja [[ekvatoriaalne õhumass|ekvatoriaalset]] õhku <ref name="Meteoroloogia" />
 
Klimatoloogilised frondid nihkuvad vastavalt [[aastaajad|aastaajale]] – kui põhjapoolkeral on [[suvi]], liiguvad kõik klimatoloogilised frondid põhja poole, kui [[talv]], siis lõuna poole. <ref name="Meteoroloogia" />
 
Klimatoloogilistest frontidest on Euroopale tähtsaim polaarfront, millega on seotud kõige aktiivsem tsüklonaalne tegevus. Väikestel [[laiuskraad|laiuskraadidel]], [[ekvatoriaalne õhumass|ekvatoriaal-]] ja [[troopiline õhumass|troopikaõhu]] vahel, enamasti frontaalseid ilmasikunähtusi ei esine. <ref name="Universum valguses ja vihmas" />
 
=== Atmosfäärsed frondid ===
Atmosfäärsed frondid on väiksemate mõõtmetega eraldusvööndid erinevate omadustega [[õhumass|õhumasside]] vahel. Atmosfäärsed frondid jaotatakse:
*soojadeks frontideks
*külmadeks frontideks
*sekundaarseteks frontideks
*okuldeerunud frontideks
*statsionaarseteks frontideks. <ref name="Meteoroloogia" />
 
==== Soe front ====
[[Pilt:Warmfrontai.svg|pisi|Soe front]]
[[Pilt:Warm_front_symbol.svg|pisi|Sooja frondi sümbol]]
Pealetungiva sooja õhu eralduspinda ehk piiri nimetatakse soojaks frondiks. Soe front liigub aeglaselt (harilikult 20-30 km/h) ning tõuseb külma õhu kohale väikse kaldega (keskmiselt iga 150 m kohta mööda aluspinda 1 m). <ref name="Meteoroloogia" />
 
Sooja frondi lähenemine on varakult märgatav, sest sellega kaasnevad kihilise ehitusega [[pilved]], mis asuvad frondijoone ees. Pilvedesüsteem võib ulatuda 700-800 km-ni. Esmalt ilmuvad taevasse [[kiudpilved]] (Cirrus), mis muutuvad peagi [[kiudkihtpilved|kiudkihtpilvedeks]] (Cirrostratus). Mõne tunni jooksul tihenevad [[kiudkihtpilved]] [[kõrgkihtpilved|kõrgkihtpilvedeks]] (Altostratus). [[Kõrgkihtpilved|Kõrgkihtpilvedega]] võivad saabuda esimesed [[sademed]]. Edasi muutuvad [[kõrgkihtpilved]] peagi madalal (150-200 m kõrgusel) asuvateks ning [[laussadu|laussademeid]] andvateks [[kihtsajupilved|kihtsajupilvedeks]] (Nimbostratus). Sademete ala ulatus on keskmiselt 200-300 km. <ref name="Meteoroloogia" />
 
Sooja frondi lähenemisel hakkab [[õhurõhk]] aeglaselt langema, [[tuul]] tugevneb, muutub puhanguliseks ja pöördub oma algsest liikumissuunast veidi vasakule. <ref name="Meteoroloogia" />
 
Sooja frondi saabumisega kaasneb [[talv|talvel]] ja [[suvi|suvel]] erinev [[temperatuur|temperatuuri]]muutus. [[Pilved|Pilvede]] saabumise ning tihenemisega [[Päike|päikese]] soojendav mõju väheneb ja [[suvi|suvel]] hakkab seetõttu [[temperatuur]] langema. [[talv|Talvel]] [[temperatuur]] aga tõuseb. <ref name="Meteoroloogia" />
 
[[äike|Äikest]] sooja frondiga tavaliselt ei esine, kuid seda võib harvadel juhtudel põhjustada [[tsüklon|tsükloni]] sooja sektorit täitev mereline [[troopiline õhk]], milles arenevad võimsad tõusvad õhuvoolud. Sooja frondi [[äike]] esineb peamiselt öösel. <ref name="Meteoroloogia" />
 
[[ilmakaart|Ilmakaartidel]] märgitakse soe front punase joonega. Joonel on poolringi kujundid, mis näitavad frondi liikumise suunda. <ref name="Meteo">Donald Ahrens, C. (2009). Meteorology today: an introduction to weather, climate, and the environment. Cengage Learning. Lk 21/298</ref>
 
==== Külm front ====
[[Pilt:Coldfront.jpg|pisi|Külm front]]
[[Pilt:Cold_front_symbol.svg|pisi|Külma frondi sümbol]]
Pealetungiva külma õhu eralduspinda ehk piiri nimetatakse külmaks frondiks. Külm front liigub kõikidest teistest frontidest suurima kiirusega, kuid selle saabumine ei ole nii vara märgatav, sest pilvemass liigub peamiselt frondi taga. Külm õhk liigub sooja [[õhumass|õhumassi]] peale ja soe õhk on sunnitud kiiresti tõusma, seetõttu on külma frondi kalle tunduvalt suurem kui soojal frondil (80-150 m kohta maapinnal 1 m tõusu). <ref name="Meteoroloogia" />
 
Külma frondiga kaasneb kiire [[ilm|ilma]] muutus, esinevad puhangulised [[tuul|tuuled]], [[konvektsioon]], [[äike]] ja hoogsademed. [[pilved|Pilvede]]süsteem on palju kitsam kui soojal frondil. <ref name=ilm>{{netiviide | URL =http://www.ilm.ee/?45802 | Pealkiri = Külm Front | Autor = Kamenik, Jüri | Väljaanne = ilm.ee | Aeg = 16.04.2009 | Kasutatud = 27.09.2013 }}</ref>
 
[[ilmakaart|Ilmakaartidel]] märgitakse külm front sinise joonega. Joonel on kolmnurga kujundid, mis näitavad frondi liikumise suunda. <ref name="Meteo" />
 
Külmad frondid jagunevad kaheks:
* esimest liiki ehk aeglaselt liikuv külm front
* teist liiki ehk kiiresti liikuv front
 
'''Esimest liiki ehk aeglaselt liikuv külm front''' kujutab pilvedesüsteemi poolest tagurpidi sooja fronti, sest kõigepealt ilmuvad teavasse [[kihtsajupilved]] (Nimbostratus), seejärel muutuvad [[pilved]] üha kõrgemaks – [[kõrgkihtpilved|kõrgkihtpilvedeks]] (Altocumulus). Viimasena tulevad [[kiudkihtpilved]] (Cirrostratus) ja [[kiudpilved]] (Cirrus). <ref name="Meteoroloogia" />
 
Esimest liiki külma frondi liikumise kiirus on suurem (30-40 km/h) kui soojal frondil, pilvesüsteemi laius on kuni 300 km, [[sademed]] esinevad kuni 200 km-l. [[Pilved]] ulatuvad [[suvi|suvel]] 6000-10000 m kõrguseni, [[talv|talvel]] 4000-5000 m kõrguseni. <ref name="Meteoroloogia" />
 
[[talv|Talvel]] kaasnevad aeglaselt liikuva külma frondiga põhiliselt [[laussadu|laussademed]], kuid [[suvi|suvel]] võib sellel frondil areneda ka [[rünksajupilv|rünksajupilvi]] (Cumulonimbus) ja [[äike|äikest]]. <ref name="ilm" />.
 
Frondi saabumisel langeb kiiresti [[õhurõhk]] ja [[temperatuur]], tugevneb [[tuul]] ning muutub puhanguliseks. Pärast frondi lahkumist muutub tuulesuund järsult paremale. <ref name="ilm" />.
 
'''Teist liiki ehk kiiresti liikuva külma frondi''' korral sunnib kiiresti liikuv külm õhk sooja õhu järsult tõusma. Sooja õhu kiirel tõusmisel arenevad võimsad [[rünksajupilved]] (Cumulonimbus), mis annavad tugevaid sajuhoogusid, esineb [[äike]] ja tugev [[tuul]]. Võib sadada [[rahe|rahet]] ning esineda [[pagi|pagisid]], [[tromb|trombe]] või [[vesipüks|vesipükse]]. <ref name="Meteoroloogia" />
 
Teist liiki külma frondi liikumiskiirus on keskmiselt 50-60 km/h ning pilvesüsteemi laius kitsas - 20-30 km. <ref name="Meteoroloogia" />
 
Kiiresti liikuva külma frondi saabumisel langeb [[õhurõhk]], [[temperatuur]] ja [[õhuniiskus]] järsult. Pärast frondi lahkumist tõuseb [[õhurõhk]] niisama kiiresti ning [[tuul]] pöördub paremale. <ref name="Meteoroloogia" />
 
==== Sekundaarsed frondid ====
Sekundaarsed ehk teised külmad frondid kujutavad endast kitsaste [[pilved|pilvede]] ja [[sademed|sademete]] ribasid, mis tekivad külma frondi lahkudes (1. või 2. liiki) sissevoolava külma õhu tagajärjel. Nendes piirkondades, kus õhu omadused muutuvad kõige kiiremini moodustubki sekundaarne front. <ref name="Meteoroloogia" />
 
Sekundaarsete frontide pilvesüsteemide laius on keskmiselt 20-30 km, [[sademed]] esinevad kuni 10 km-l ning [[pilved]] ulatuvad [[talv|talvel]] 2000-3000 m kõrgusele, [[suvi|suvel]] kõrgemale. <ref name="Meteoroloogia" />
 
Peamiselt esinevad sellised frondid [[talv|talvel]], tekitades tugevaid [[lumesadu|lume-]] ja [[lörts|lörtsisadusid]]. Suvel arenevad konvektsioonipilved ([[rünksajupilved]] – Cumulonimbus), võib esineda [[äike|äikest]].
 
==== Okludeerunud front ====
[[Pilt:Occluded_front_symbol.svg|pisi|Okuldeerunud frondi sümbol]]
 
Okludeerunud front ehk oklusioonifront (nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast ''occludere'', mis tähendab "sulgema, sulguma") on liitfront, mis tekib külma ja sooja frondi liitumisel. Külm front liigub soojast frondist kiiremini ning soojale frondile järele jõudes moodustub okludeerunud front. Selle protsessi tulemusena surutakse soe õhk üles ja tekib keeruline [[pilved|pilvede süsteem]]. <ref name="Meteoroloogia" />
[[Pilt:Front occlus trowal en.png|pisi|Soe okuldeerunud front paremal. Külm okuldeerunud front vasakul.]]
Okludeerunud frondid võivad olla:
* Sooja tüüpi
* Külma tüüpi
 
'''Soe okludeerunud front''' tekib, kui külm front jõuab soojale frondile järgi, kuid kõige ees liigub väga külm õhk. Sooja tüüpi okuldeerunud frondid esinevad peamiselt külmal [[aastaaeg|aastajal]]. [[Pilved]] järgnevad üksteisele nagu soojal frondil ning põhjustavad [[laussadu|lausvihma]], -lund või –lörtsi. [[Õhurõhk]] langeb, [[tuul]] tugevneb, muutub puhanguliseks ja pöördub vasakule. [[Sademed|Sademeid]] esineb 100-200 km. <ref name="Meteoroloogia" />
 
'''Külm okuldeerunud front''' tekib, kui soojale frondile jõuab järgi väga külm õhk, kuid kõige ees liigub vähem külm õhk. Külma tüüpi okuldeerunud frondid esinevad peamiselt soojal [[aastaaeg|aastaajal]]. Ka külmal okuldeerunud frondil esinevad algselt samad pilved, mis soojal frondil, kuid erinevuseks on tagant tulev suure kiirusega liikuv eriti külm õhk, mis sunnib sooja õhu kiiresti üles tõusma. Üles on sunnitud tõusma ka frondi ees liikunud vähem külm õhk. Selletõttu arenevad võimsad rünksajupilved sooja õhu sees. Esineb [[äike|äikest]], [[rahe]] ja tormituult. [[Sademed|Sademeid]] on keskmiselt 100 km laiuses. <ref name="Meteoroloogia" />
 
Kohta aluspinnal ja [[Ilmakaart|ilmakaardil]], kus soe ja külm front liituvad nimetatakse [[oklusioonipunkt|oklusioonipunktiks]]. Selles punktis on ilmastikutingimused kõige keerulisemad. <ref name="Meteoroloogia" />
 
[[ilmakaart|Ilmakaartidel]] märgitakse okuldeerunud front lilla joonega. Joonel vahelduvad kolmnurgad ja poolringi kujundid, mis näitavad frondi liikumise suunda. <ref name="Meteo" />
 
==== Statsionaarne front ====
[[Pilt:Stationary_front_symbol.svg|pisi|Statsionaarse frondi sümbol]]
 
Statsionaarseks frondiks nimetatakse fronti, mis liigub väga aeglaselt või seisab peaaegu paigal. Selline front tekib, kui front osutub paralleelseks [[isobaar|isobaaridega]] või on nende suhtes väikse nurga all. <ref name="Meteoroloogia" />
Statsionaarsed frondid ei ole öösel kergesti märgatavad, kuid päeval on selliste frontide kohal vertikaalarenguga pilvede vööndid. <ref name="Meteoroloogia" />
 
Statsionaarne front on ilmakaardil märgitud joonega, kus vahelduvad sinised kolmnurgad ja punased poolringid, mis asuvad erineval poolel joont. <ref name="Meteo" />
 
== Vaata ka ==
[[Soe front]]
 
[[Külm front]]
 
[[Õhumass]]
 
== Viited ==
{{Viited}}
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Front"