Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
 
== Üliõpilasorganisatsioonide tekkelugu ==
Üliõpilasorganisatsioonide eesmärk on läbi aegade olnud esmajoones kasvatuslik. Juba [[Keskaeg | keskajalKeskajal]] tekkisid kultuurimetropolides ülikoolide juurde õppivate noorte rühmitused. Need said alguse [[Pariisi ülikool]]ist, kus rahvusvaheline üliõpilaspere koondus nelja [[natsioon]]i. Natsioonidel olid oma loengusaalid ja kirikud ning natsioonide prokuraatorid valisid ülikooli rektori. Natsioonid jagunesid omakorda rühmitusteks (''societas convivales''). Need olid samast rahvusest ja samast provintsist üliõpilaste koondised, mille eesmärk oli sõpruse viljelemine ja teiste liikmete majanduslik abistamine.
Natsioonid olid algselt sama keelt või üksteisele lähedalseisvaid keelemurdeid kõnelevate üliõpilaste koondised, mis muutusid peatselt orgnisatsioonideks. Selline samm oli kahtlemata tingitud ühelt poolt sellest, et tolleaegsed üliõpilased olid võrdlemisi taltsutamatud. Seda võib järeldada Pariisi akadeemilise ringkonna seadustest, mis keelasid ja karistasid tegevusi, nagu teaduslike ja muude lahkarvamuste lahendamine lööminguga, salamõrv, sissemurdmine, kodanike naiste häbistamine ja röövimine jne.
 
Pariisist said alguse veel ka teist tüüpi üliõpilasorganisatsioonid – kolleegiumid (''collège''). Need kujunesid üheteistkümnendal13. sajandil loodud usuteadusliku õppeasutuse [[Sorbonne]]'i juures. Hiljem laiendati õppeasutust ja suurenenud üliõpilaspere jagunes mitmesse kolleegiumi, kus aja jooksul arenesid välja oma kombed ja traditsioonid ning need kandusid põlvkonnalt põlvkonnale edasi. Taoline õppiva noorsoo organiseerumine levis Sorbonne'istPariisist ka mõningatesse teistesse prantsuse ülikoolidesse.
 
Oma algkodust, Pariisi rahvusvahelise ülikooli juurest, levisid natsioonid pea kogu Euroopa rahvuslike ülikoolidesse. Taolisest arengust jäid mõjutamata vaid inglise õppeasutused. Inglismaal arendas kasvatussüsteemi välja tsentraalne võim, st katolik kirik. Selleks võeti Prantsusmaalt üle internaatide süsteem ja toomkirikute juurde loodi õppeasutused, mis pidid ette valmistama kirikliku haldusorganisatsiooni kõrgemaid ametikandjaid. Sellises õppeasutuses said kasvandikud alguses nii kesk- kui ka kõrgema haridusekõrghariduse. Vanim taoline õppeasutus Inglismaal on [[Winchester]]i kool. Kui katoliku kiriku mõju vähenes, vabanesid õppeasutused kiriku mõjusfäärist, kasvatusprintsiipides aga muudatusi ei tehtud. Loodi uusi koole (''public schoolschools''), mis võtsid jälle eeskujuks toomkirikute kolledžid.
 
== Üliõpilasorganisatsioonide levik ==
 
Natsioonid levisid pea kõigi hiljem tekkinud rahvuslike ülikoolide juures - organiseerumise tava tõid arvatavasti kaasa välismaalt koju naasnud üliõpilased. Ülikoolide juhtkonnad suhtusid organisatsioonidesse aga umbusklikult, näiteks Rootsis keelas [[Uppsala ülikool]]i [[rektor]] 1630. aastail natsioonide asutamise, sest neis levivat joomine, halvad elukombed ja [[pennalism]]. Varsti ilmnes, et ilma üliõpilaskonna omavalitsuseta oli võimatu taltsutamatut noorust vaos hoida ja natsioonid taastati. Reegel oli aga, et iga natsioon peab valima ühe professori[[professor]]i organisatsiooni inspektoriks. [[Uppsala]]s kinnitati esimesena [[1663]]. aastal [[Smålandi natsioon]] (asutatud [[1626]]) ja juba kolme aasta pärast muutus natsioonidesse kuulumine üliõpilastele kohustuslikuks. Seega olid esimesed üliõpilasorganisatsioonid näidanud oma distsiplineerivat ja kasvatavat mõju ningja sellegaolid saavutanud püsiva koha Uppsala ülikooli kasvatussüsteemis.
 
Maakondlikud kogud levisid saksa ülikoolide juures Landsmannschaftide nime all. Üliõpilaskond tolleaegsetes saksa ülikoolides oli aga rahvusvaheline nagu Pariisiski, ega soodustanud selletõttu kindlailmeliste organisatsioonide kujunemist. Kooshoidvad asjaolud näisid peamiselt olevat vastastikune majanduslik abistamineabi ningja vajadus kollektiivselt väljavastu astuda üsna vaenulikult häälestatud linnakodanike suhteslinnakodanikele, samuti ülikooli seadustega konflikti sattunud kaasvõitlejate ja kaasmaalaste kollegiaalne toetamine.
 
Oma algkodust, Pariisi rahvusvahelise ülikooli juurest, levisid natsioonid pea kogu Euroopa rahvuslike ülikoolidesse. Taolisest arengust jäid mõjutamata vaid inglise õppeasutused. Inglismaal arendas kasvatussüsteemi välja tsentraalne võim, st katolik kirik. Selleks võeti Prantsusmaalt üle internaatide süsteem ja toomkirikute juurde loodi õppeasutused, mis pidid ette valmistama kirikliku haldusorganisatsiooni kõrgemaid ametikandjaid. Sellises õppeasutuses said kasvandikud alguses nii kesk- kui ka kõrgema hariduse. Vanim taoline õppeasutus Inglismaal on [[Winchester]]i kool. Kui katoliku kiriku mõju vähenes, vabanesid õppeasutused kiriku mõjusfäärist, kasvatusprintsiipides aga muudatusi ei tehtud. Loodi uusi koole (''public school''), mis võtsid eeskujuks toomkirikute kolledžid.
 
Murrang toimus organisatsiooni struktuuris, kui saksa noored aadlikud soovisid kõrgemat haridust saada (veel uusaja esimestel sajanditel oli saksa [[aadel]] tüüpiline sõduraadel, haritlaskond põlvnes aga peamiselt kodanlusest). Koos aadlinooruse ülikooli astumisega, muutusid maakondlikud organisatsioonid intiimsemaks. Liituti väga salajaste ordudega, kus korraldati müstilisi rituaale ja püüti teistest eralduda vormirõivastusega. Nii esinesid kura- ja liivimaalased [[1763]]. aastal [[Jena]]s kõik valgete vöödega ja 1780. aastail proovis grupp liivlasi [[Leipzig]]is üles astuda vormirõivais (punased kuued rohelise krae ja terasnööpidega). Mõned sellised ordud (nt [[Unitistide Ordu]] ja [[Amicistide Ordu]]) said üliõpilaselus aja jooksul eeskuju andvateks organisatsioonideks. Hiljem ordud degenereerusid oma narrusteni arenevas salapäratsemises ning kaotasid 18. sajandi lõpuks oma senise seisundi, andes teed organisatsioonitüübile, millest hiljem arenesid välja korporatsioonid.
 
== Üliõpilasorganisatsioonide jõudmine Tartussse ==
== Üliõpilasorganisatsioonid Tartus ==
 
Rootsist levisid maakondlikud organisatsioonid ka Uppsala sõsarülikooli Tartusse, Rootsi kuninga [[Gustav II Adolf]]i astuatud [[Academia Gustaviana]]sse. Nii nagu Uppsalas, jõuti Tartuski pea arusaamisele, et üliõpilaste organiseerimatus on pahe. Kuna üliõpilastel oli sageli kokkupõrkeid linnakodanike ja sõduritega, pidi ülikooli juhtkond tihti olema õigusmõistev organ. Ebaseaduslikes ja salajastes natsioonides lokkas aga pennalism ja kollektiivselt tehtud ulakused - nii tunnistati maakondlikud kogud Tartus legaalseteks samaaegselt Uppsala organisatsioonidega, s.o aastal [[1663]].
 
Rootsist levisid maakondlikud organisatsioonid ka Uppsala sõsarülikooli – Tartusse Rootsi kuninga [[Gustav II Adolf]]i astuatud [[Academia Gustaviana]]sse. Uustulnuka vastuvõtmine üliõpilasperre toimus depositsiooniks nimetatud tseremoonial – nooruk riietati kaltsudesse ning ehiti eeslikõrvade ja seakihvadega, deposiitor ajas noviitsi puukirve ähvardusel suurde saali kogunenud kaasvõitlejate ette, kes omakorda noorukit narrisid. Seejärel esitas deposiitor noviitsile keerulisi küsimusi - rahuldavate vastuste korral vabastati nooruk häbistavatest tunnusmärkidest ja filosoofiateaduskonna dekaani kuulutas ta vabaks üliõpilaseks. Sellise protseduuri läbi teinud, pidi noor üliõpilane kostitama oma kodukohast pärit vanemaid kaasvõitlejaid kornut-õllega.
 
Rootsist levisid maakondlikud organisatsioonid ka Uppsala sõsarülikooli – Tartusse Rootsi kuninga [[Gustav II Adolf]]i astuatud [[Academia Gustaviana]]sse. Uustulnuka vastuvõtmine üliõpilasperre toimus depositsiooniks nimetatud tseremoonial – nooruk riietati kaltsudesse ning ehiti eeslikõrvade ja seakihvadega, deposiitor ajas noviitsi puukirve ähvardusel suurde saali kogunenud kaasvõitlejate ette, kes omakorda noorukit narrisid. Seejärel esitas deposiitor noviitsile keerulisi küsimusi - rahuldavate vastuste korral vabastati nooruk häbistavatest tunnusmärkidest ja filosoofiateaduskonna dekaani kuulutas ta vabaks üliõpilaseks. Sellise protseduuri läbi teinud, pidi noor üliõpilane kostitama oma kodukohast pärit vanemaid kaasvõitlejaid kornut-õllega.
 
Nii nagu Uppsalas, jõuti Tartuski pea arusaamisele, et üliõpilaste organiseerimatus on pahe. Kuna üliõpilastel oli sageli kokkupõrkeid linnakodanike ja sõduritega, pidi ülikooli juhtkond tihti olema õigusmõistev organ. Ebaseaduslikes ja salajastes natsioonides lokkas aga pennalism ja kollektiivselt tehtud ulakused - nii tunnistati maakondlikud kogud Tartus legaalseteks samaaegselt Uppsala organisatsioonidega, s.o aastal [[1663]].
 
==Ülikooli sulgemine ja taasavamine==
39

muudatust