Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2013}}
 
'''Akadeemiliseks organisatsiooniks''' nimetatakse [[üliõpilane|üliõpilasi]] ja [[ülikool]]i lõpetanud vilistlasi koondavaid kindlate põhimõtete ja isesuguse reeglistikuga [[ühing]]uid, [[selts]]e, [[natsioon]]e ja [[korporatsioon]]e., mis koondavad
[[üliõpilane|üliõpilasi]] ja [[ülikool]]i lõpetanud [[vilistlane | vilistlasi]].
 
== Üliõpilasorganisatsioonide tekkelugu ==
Üliõpilasorganisatsioonide eesmärk on läbi aegade olnud esmajoones kasvatuslik. [[Keskaeg | keskajal]] tekkisid kultuurimetropolides ülikoolide juurde õppivaõppivate noorsoonoorte rühmitused. Need said alguse [[Pariisi ülikool]]ist, kus rahvusvaheline üliõpilaspere koondus nelja nn natsiooni. Natsioonidel olid oma loengusaalid ja kirikud ning natsioonide prokuraatorid valisid ülikooli rektori. Natsioonid jagunesid omakorda rühmitusteks (''societas convivales''). Need olid samast rahvusest ja samast provintsist üliõpilaste koondised, mille eesmärk oli sõpruse viljelemine ja teiste liikmete majanduslik abistamine.
Natsioonid olid algselt sama keelt või üksteisele lähedalseisvaid keelemurdeid kõnelevate üliõpilaste koondised, mis muutusid peatselt orgnisatsioonideks. Selline samm oli kahtlemata tingitud ühelt poolt sellest, et tolleaegsed üliõpilased olid võrdlemisi taltsutamatud. Sellest räägivad selget keelt Pariisi akadeemilise ringkonna ranged seadused, mis keelasid ja karistasid tegevusi nagu teaduslike ja muude lahkarvamuste lahendamine lööminguga, salamõrv, sissemurdmine, kodanike naiste häbistamine ja röövimine jne.
 
Anonüümne kasutaja