Tallinna teletorn: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
IngerPyr (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
IngerPyr (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
37. rida:
Teletorni arhitektid on [[David Bassiladze]] ja Juri Sinis, insenerid Vladimir Obõdov ja Jevgeni Ignatov. Ehituse töödejuhataja oli Aleksander Ehala.
 
Torn koosneb 190 meetri kõrgusest [[raudbetoon]]tüvest ja sellele kinnitatud 124-meetrisest metallmastist. Torni all on kahekorruseline hoone seadmetele, vestibüülidele ja konverentsikeskusele. Torni läbimõõt on all 15,2 m ja seina paksus 50 cm. 140 meetri kõrgusel on torni läbimõõt 8,2 meetritm. Ehitamiseks kulus 10000 m<sup>3</sup> [[betoon]]i ja 1900 tonni [[teras]]t.
 
== Tallinna teletorni konstruktsioonierisused ==
49. rida:
Konstruktsioonilt koosneb torn kolmest osast: vundamendist, 190 m kõrgusest raudbetoontüvest ja 124 m kõrgusest terasantennist. 150–182 m vahel asub torni ülaehitis, mille läbimõõt on 38 m. Seal asuvad vaateplatvorm, restoran ja kommertsraadiote aparaadiruum. All tornitüve ümber asub kahekorruseline alumine ehitis, mille läbimõõt on samuti 38 m. Seal asuvad tehnika- ja abiteenistusruumid.
 
Torni raudbetoonist vundamendiplaat, mille läbimõõt on 38 m, ja paksus 2,5 m, asub 8,5 m sügavusel. Sellele plaadile toetub raudbetoonist tornitüvi, mille läbimõõt jalami juures on 15,2 m, 180 m kõrgusel 8,2 m. Tüve seina paksus on all 50 cm, üleval 35 cm, ja seda põhjusel, et torn püsiks stabiilne ka tugevate tormide puhul. Kuni 1967. aastani olid kõik Eesti kõrghooned projekteeritud nii, et peaksid vastu teise tuuletugevusrajooni tuulejõule, kuid võttes arvesse 1967. aasta tormi, mil tuule kiirus ulatus 42m/sek, arvestati torni projekteerimisel neljanda tuuletugevusrajooniga.
 
Torni kogumass on üle 20 000 tonni<ref>[[Pekka Erelt]]: [http://www.ekspress.ee/news/areen/uudised/teletorn-voinuks-valmimata-jaada-ehk-314-meetrit-fotodes.d?id=64201257 "Teletorn võinuks valmimata jääda ehk 314 meetrit fotodes"] Eesti Ekspress, 5. aprill 2012</ref>. Torni raskuskese asub tornitüve jalami juures ja seepärast ei saaks ta ümber kukkuda, isegi siis kui vundamendiplaat asuks maapinnal.