Erinevus lehekülje "Roqueforti juust" redaktsioonide vahel

resümee puudub
Juust on valge, vänge maitsega, mure ja pisut niiske ning seda läbivad eripärased rohelised [[hallitus]]esooned. Rokfoorile on iseloomulik [[butüülhape|butüülhappe]] lõhn ja maitse, rohelised sooned annavad juustule terava vänge maitse. Juustu maitse on esiti mahe, muutub seejärel magusaks, siis suitsuseks ning taandub lõpuks soolaseks. Rokfooril ei ole koorikut, selle pealiskiht on söödav ja kergelt soolakas. Keskmine rokfooriratas kaalub 2,5–3 kilo ja on umbes 10 cm paksune. Iga juustukilo kohta kulub umbes 4,5 liitrit [[lambapiim]]a.
 
Roqueforti juustu on hinnanud paljud kuningad, nagu [[Karl Suur]] ehk Charlemagne, [[François I]], [[Louis XIV]], samuti suured näitlejad ja kirjanikud, nt [[François Rabelais]]. [[Denis Diderot]] kuulutas, et "Roqueforti juust on vaieldamatult parim juust Euroopas". [[Brillat-Savarin]], Konstitutsioonipartei liige [[Prantsuse revolutsioon]]i ajal ja suur gurmaan, ütles, et "Lõunalõuna ilma Roqueforti juustuta on nagu kaunis naine ilma silmata". [[Casanova]] kinnitas, et "Roquefortil on jõud taastada armastust ja tuua õilmitsevasse armastusse täiskasvanulikkust".
 
Roqueforti või sellesarnast juustu on mainitud juba [[79]] pKr, kui [[Plinius Vanem]] kiitis selle rikkalikku maitset.<ref name=masui>Kazuko Masui, Tomoko Yamada "French Cheeses" [[Dorling Kindersley]], 1996, ISBN 0-7513-0896-X</ref> 1411. aastal andis Charles VI Roquefort-sur-Soulzoni küla elanikele monopoli juustu valmistamiseks samal viisil, nagu nad seda juba sajandeid teinud olid.<ref name="masui" />
32

muudatust