Eesti Naisüliõpilaste Selts: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
RiinRiiberg (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
13. rida:
 
===Tegevus 1918-1940===
Pärast Vabadussõda jätkati tegevust juba eesti keelses Tartu Ülikoolis ja 1919. aasta 14. novembril kinnitas Tartu Ülikooli valitsus lõpuks ka Seltsi põhikirja ja ENÜS sai täieõiguslikuks akadeemiliseks organisatsiooniks olles ainus naisorganisatsioon Eestis. Naiskorporatsioonide traditsioon sai alguse alles 1920. aastal, kui asutati korp! „Filiae Patriae” ning samal aastal lõi ENÜSist lahkunud rühm [[ENÜS IlmatariIlmatar]]i.
 
1930. aastateks oli ENÜSil kindel positsioon teiste akadeemiliste organisatsioonide hulgas, tsiteerides frater liviensise Arvo Mägi mälestusi: "Eesti Naisüliõpilaste Seltsil oli sama positsioon naiste hulgas, mis Eesti Üliõpilaste Seltsil meeste hulgas. See oli küllaltki suur ja vabameelse hoiakuga. Liikmete kombed ja "moraal" ei etendanud nii suurt tähtsust, kui naiskorporatsioonides."
 
===Tegevus okupatsioonide ajal===
1. augustil 1940 andsid Nõukogude okupatsioonivõimud käsu likvideerida kõik üliõpilasorganisatsioonid ning siis algas varjusurma ajajärk ka ENÜS-iENÜSi ajaloos. Sõja käigus emigreerunud lõid koondised oma uutes asukohamaades [[Rootsi|Rootsis]], [[Ameerika_Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Kanada|Kanadas]], [[Austraalia|Austraalias]] ja [[Suurbritannia|Suurbritannias]].
Nõukogude Eestis hakati võimaluse piires salaja koos käima: alguses kohtuti ettevaatlikult väikeste rühmadena kohvikutes, hilisematel aegadel julgeti juba suuremal arvul kokku tulla, näiteks koguneti üksteise kodudes sünnipäevade nime all, tähistati aastapäevi, korraldati suvepäevi.
Ajal, mil Eesti oli okupeeritud, sai ENÜS-istENÜSist ülemaailmne organisatsioon, mis tegutses samadel alustel ja samade ideaalide kohaselt kui kunagi Eestis. Väliskoondiste roll ENÜS-iENÜSi ajaloos on äärmiselt oluline – tänu neile on tagatud ajalooline järjepidevus ja elus hoitud olulised traditsioonid.
 
===Taasasutamine===
ENÜS-iENÜSi taasasutamise idee levis 1988. aasta sügisel algul ajaloo- ja hiljem ka filoloogiatudengite hulgas. Motiiviks oli ka igatsus sõdadevahelise vabariigi järele: tollane akadeemilistes üliõpilasorganisatsioonides valitsev vaba ja intellektuaalne vaim tundus peaaegu muinasjutulisena. Seltsi taasasutajad tutvusid organisatsiooni ajalooga ja võtsid ühendust vilistlastega, kes tundsid taasasutamise idee üle siirast heameelt, kuid suhtusid samas neisse plaanidesse suhteliselt ettevaatlikul, kuid pikemate mõttevahetuste käigus leiti peagi ühine keel. ENÜS-iENÜSi taasasutamispäevaks loetakse 14. novembrit 1988. Alates 26. veebruarist 1996 kuulub taasasutatud [[Üliõpilasseltside Liit]]u.
 
==Tegevus tänapäeval==
ENÜSi eesmärkide – oma liikmete vaimse ja seltskondliku harimise ning akadeemilise ühtekuuluvuse tugevdamise – täitmiseks korraldatakse Seltsis väga erineva suunitlusega üritusi. Osa korraldatavatest üritustest on traditsioonilised, mis toimuvad igal aastal teatud ajal, ning osa üritusi on spontaansed, mille toimumise algatajaks on mõne seltsiliikme või sõbraliku akadeemilise organisatsiooni vahva mõte, mis ühise pingutusega ka teoks saab.
 
Igal nädalal toimuvad Seltsis noortetunnid ja korralised koosolekud, kus arutatakse ja otsustatakse Seltsi igapäevaeluga seotud küsimusi. Nii kevad- kui ka sügissemestri alguses korraldatakse külalisõhtuid ja võetakse vastu uusi noorliikmeid. ENÜS-isENÜSis toimuvad ettekande- ja arutlusõhtud erinevatel teemadel, ühised teatrikülastused ja ka temaatilised peod. Igal semesteril korraldatakse võimalusel tantsutunde koos meesorganisatsiooniga.
 
Tänapäeval teadvustatakse ENÜS-isENÜSis tugevalt seltside ja korporatsioonide põhimõttelist vahet.
Eelkõige väljendub see erinevus hierarhia ja range kasvatuse puudumises, ka igapäevases seltsielus rõhutatakse demokraatiat kui inimestevaheliste suhete avatust ja arvamuse kujundamise vaba voli, sallivust ja liberaalsust. Kui võtta arvesse naiste jaoks avatud organisatsioone, siis võib ENÜS-iENÜSi vaadelda kui keskteed korporatsioonide ja seltside vahel. Ühesoolise organisatsioonina on ENÜS segaseltsidest põhimõtteliselt erinev ja neist mõneti rangem, kuid korporatsioonidega võrreldes siiski tunduvalt vabameelsem. Nii kuulubki ENÜS ühest küljest naisorganisatsioonide perre, kuid teisest küljest üliõpilasseltside hulka.
 
Seltsil pole oma ametlikke välismärke. Enne okupatsiooni kanti tolleaegset üliõpilastmütsi sarnaselt teistele tudengitele. Teistest eristava tunnusena võeti müts esmalt kasutusele väliskoondistes ning sinise äärega ja valge põhjaga mütsi kannavad Seltsi liikmed ka tänapäeval. Ametlike välismärkide puudumine eristab Seltsi enamikest akadeemilistest organisatsioonidest ja rõhutab liikmete individuaalsust.
 
ENÜS-iENÜSi liikmed on väga eripalgelised nii teadmiste kui isiksuseomaduste osas, igaüks näeb ilmselt ka Seltsi ennast erineval moel, kuid kõiki liikmeid seovad ühised väärtused ja põhimõtted - ideaal haritud ja edasipüüdlikust eneseteadlikust eesti naisest.
 
==Sõprusorganisatsioonid==
46. rida:
 
*[http://www.enys.ee ENÜSi koduleht]
*[http://www.twitter.com/Selts1911 ENÜSi twitteri konto]
*[http://www.facebook.com/EestiNaisuliopilasteSelts ENÜSi facebooki konto]
{{Mall:Eesti Üliõpilasorganisatsioonid}}