Pantomiim: erinevus redaktsioonide vahel

XIX sajandil prantsuse teatris valitsenud anekdootlik loojutustamine, mis baseerub kindlal süžeel, aitas kaasa sellele, et juba varem tänavaetendustel, tsirkuses ja salongietendustel välja kujunenud lavakujud (Pierrot, Harlekiin jt.) kinnistusid; omamoodi aitas selleks kaasa fotograafiaga kaasnenud "elavate piltide" ja tummfilmide ([[Charlie Chaplin]] jt) loomine. Pantomiimi alusepanijad olid [[Joseph Grimaldi]], [[Jean-Gaspard Deburau]] ja [[Jean-Louis Barrault]]. XX sajandi moodsa pantomiimi eri suundade arenguks lõid eeldused [[Étienne Decroux]], [[François Delsarte]], [[Émile Jaques-Dalcroze]], [[Rudolf von Laban]]. Pantomiim kujunes selgelt omaette kunstialaks, kui see ühelt poolt tungis [[teater|teatrisse]], teisalt aga eristus [[soolo]]miimide numbrikunstina. Sellesse väljakujunemisse andsid suure panuse [[Marcel Marceau]] Prantsusmaal, juudi päritoluga [[Samy Molcho]] Austrias, [[Ladislav Fialka]] omaaegses Tšehhoslovakkias, [[Henryk Tomaszewski]] Poolas ja [[Jean Soubeyran]] Saksamaal.<ref>Vt. http://www.absoluteastronomy.com/topics/Mime_artist </ref>