Redaktsioon: 30. september 2006, kell 23:48 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 252 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. oktoober 2006, kell 00:37 redigeeri eemalda 88.196.108.91 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
13. rida: Tema enda pietistlik taust ja böömi vendade traditsioon olid hernhuutluse olulisemateks ideelisteks juurteks. ~~Aastal~~13. augustil [[1727]] leidis asunduses aset usuline kogemus, mida kirjeldati kui [[Püha Vaim]]u külastust, järgnesid [[prohvetlik kuulutus\|prohvetlikud kuulutused]], [[nägemus]]ed, [[keeltega rääkimine]]. See sai kogukonna usulise üksmeele ja identiteedi aluseks. Herrnhut kasvas jõudsalt ning sai oluliseks usulise innovatsiooni keskuseks. Algselt peeti [[jumalateenistus]]i kohalikus luterlikus [[kihelkonnakirik]]us, hiljem rajati oma [[palvemaja]]. Teenistusi viis läbi vennaste hulgast valitud või [[loosimine\|loositud]] isik. 22. rida: ===Väljakujunenud hernhuutlus=== Aastaks [[1731]] oli vennastekiriku uuenenud traditsioon hernhuutluse kujul põhijoontes välja kujunenud. Aastal [[1737]] pühitseti Zinzendorf [[piiskop]]iks. Ta rahastas suurt osa hernhuutlaste tegevusest oma isiklikust varandusest. Pärast Zinzendorfi surma jätkas liikumise juhtimist tema väimees [[Johannes von Watteville]]. Tänapäeva vennastekoguduste organisatsioon järgib paljus 18. sajandil kujunenud tavasid. Kirikut valitsevad piirkondlikud [[sinod]]id ja piiskoppidel on ainult vaimulik autoriteet. Tähtsaks teenistuseks on [[armastussöömaaeg]], jumalateenistustel kasutatakse palju [[muusika]]t, sealhulgas [[koorilaul]]u. Kirik peab vaga eluviisi ja isiklikku usku olulisemaks kui õpetust ja [[dogmaatika]]t. [[Sakrament]]idena tunnustatakse [[ristimine\|ristimist]] ja [[armulaud]]a. [[Piibel\|Piibli]] uurimine ja selle teemal arutlemine on lubatud ja julgustatud. Hernhuutlike traditsioonide hulka kuulub katkematu palveahel ning kõigile vennastele mõtisklemiseks määratud ühised igapäevased vaimulikud loosungid. == Õpetus == 30. rida ⟶ 32. rida: Aastal [[1775]] kogunenud [[Barby sinod]] sõnastas vennastekiriku [[usutunnistus]]e aluspõhimõtted, milleks on inimese [[patt\|patusus]], [[lunastus]] [[Jeesus]]e ohvri ja temasse uskumise läbi, õpetus Püha Vaimu [[arm]]ust ja [[usu viljad]]est. Vennaksed taotlesid täielikku allumist [[Kristus]]ele ja tema tahtele, mida vahel selgitati välja loosiheitmise teel; veel [[1820. aastad\|1820. aastateni]] korraldati sel viisil abielusid ja 19. sajandi lõpuni valiti kogudusevanemaid. == Mõju luteri kirikule == Hernhuutlus on mõjutanud luterlikku kirikut nn [[madalkirik]]likus suunas. Koguduste sisekord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida, kehtis võrdsuse ja vendluse nõue, mis keelas vennaste vahel vahetegemise jõukuse või seisuse järgi. Seeläbi kasvas lihtsate koguduseliikmete mõju ning eneseteadvus. == Tänapäev == Tänapäeval on Evangeelne Vennaste Ühtsus ehk Heernhuti Vennastekogudused ehk Moraavia (Määrimaa) kirik jagunenud 19 provintsiks, neist 3 Euroopas. Euroopas on liikumisel u 30 000 järgijat, maailmas kokku 700 000...800 000 järgijat u 1000 koguduses. == Hernhuutlased Eestis == 51. rida ⟶ 58. rida: [http://www.vennaste.ee Eesti Evangeelse Vennastekoguduse veebileht] [http://www.unitasfratrum.org/pages/home_new.html Unitas Fratrum - Moraavia kiriku veebileht (ingl k)] *[http://www.ebu.de Vennastekogudused Saksamaal] [[af:Morawiese kerk]]

Hernhuutlus: erinevus redaktsioonide vahel