Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
Tema enda pietistlik taust ja böömi vendade traditsioon olid hernhuutluse olulisemateks ideelisteks juurteks.
 
Aastal13. augustil [[1727]] leidis asunduses aset usuline kogemus, mida kirjeldati kui [[Püha Vaim]]u külastust, järgnesid [[prohvetlik kuulutus|prohvetlikud kuulutused]], [[nägemus]]ed, [[keeltega rääkimine]]. See sai kogukonna usulise üksmeele ja identiteedi aluseks. Herrnhut kasvas jõudsalt ning sai oluliseks usulise innovatsiooni keskuseks.
 
Algselt peeti [[jumalateenistus]]i kohalikus luterlikus [[kihelkonnakirik]]us, hiljem rajati oma [[palvemaja]]. Teenistusi viis läbi vennaste hulgast valitud või [[loosimine|loositud]] isik.
 
===Väljakujunenud hernhuutlus===
 
Aastaks [[1731]] oli vennastekiriku uuenenud traditsioon hernhuutluse kujul põhijoontes välja kujunenud. Aastal [[1737]] pühitseti Zinzendorf [[piiskop]]iks. Ta rahastas suurt osa hernhuutlaste tegevusest oma isiklikust varandusest. Pärast Zinzendorfi surma jätkas liikumise juhtimist tema väimees [[Johannes von Watteville]].
 
Tänapäeva vennastekoguduste organisatsioon järgib paljus 18. sajandil kujunenud tavasid. Kirikut valitsevad piirkondlikud [[sinod]]id ja piiskoppidel on ainult vaimulik autoriteet. Tähtsaks teenistuseks on [[armastussöömaaeg]], jumalateenistustel kasutatakse palju [[muusika]]t, sealhulgas [[koorilaul]]u. Kirik peab vaga eluviisi ja isiklikku usku olulisemaks kui õpetust ja [[dogmaatika]]t. [[Sakrament]]idena tunnustatakse [[ristimine|ristimist]] ja [[armulaud]]a. [[Piibel|Piibli]] uurimine ja selle teemal arutlemine on lubatud ja julgustatud.
Hernhuutlike traditsioonide hulka kuulub katkematu palveahel ning kõigile vennastele mõtisklemiseks määratud ühised igapäevased vaimulikud loosungid.
 
== Õpetus ==
Aastal [[1775]] kogunenud [[Barby sinod]] sõnastas vennastekiriku [[usutunnistus]]e aluspõhimõtted, milleks on inimese [[patt|patusus]], [[lunastus]] [[Jeesus]]e ohvri ja temasse uskumise läbi, õpetus Püha Vaimu [[arm]]ust ja [[usu viljad]]est. Vennaksed taotlesid täielikku allumist [[Kristus]]ele ja tema tahtele, mida vahel selgitati välja loosiheitmise teel; veel [[1820. aastad|1820. aastateni]] korraldati sel viisil abielusid ja 19. sajandi lõpuni valiti kogudusevanemaid.
 
== Mõju luteri kirikule ==
 
Hernhuutlus on mõjutanud luterlikku kirikut nn [[madalkirik]]likus suunas. Koguduste sisekord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida, kehtis võrdsuse ja vendluse nõue, mis keelas vennaste vahel vahetegemise jõukuse või seisuse järgi. Seeläbi kasvas lihtsate koguduseliikmete mõju ning eneseteadvus.
 
== Tänapäev ==
 
Tänapäeval on Evangeelne Vennaste Ühtsus ehk Heernhuti Vennastekogudused ehk Moraavia (Määrimaa) kirik jagunenud 19 provintsiks, neist 3 Euroopas. Euroopas on liikumisel u 30 000 järgijat, maailmas kokku 700 000...800 000 järgijat u 1000 koguduses.
 
== Hernhuutlased Eestis ==
*[http://www.vennaste.ee Eesti Evangeelse Vennastekoguduse veebileht]
*[http://www.unitasfratrum.org/pages/home_new.html Unitas Fratrum - Moraavia kiriku veebileht (ingl k)]
*[http://www.ebu.de Vennastekogudused Saksamaal]
 
 
[[af:Morawiese kerk]]
Anonüümne kasutaja