J. K. Rowling: erinevus redaktsioonide vahel

Rowling omandas humanitaarteaduste bakalaureusekraadi [[Exeteri Ülikool]]is. Pärast aastast õppimist [[Pariis]]is kolis ta Londonisse, kus asus tööle [[Amnesty International]]is uurija ja kakskeelse sekretärina. 1990. aastal juhtus Rowling [[Manchester]]i–[[London]]i rongireisile, mis aga neli tundi edasi lükati. Oodates tuli täielikul kujul tema mõtteisse idee noorest poisist, kes astub võlukunstikooli. Claphami teede ühenduskohani jõudes alustas ta kohe idee kirja panemisegakirjapanemisega. Sama aasta detsembris suri Joanne’i ema Anne Rowling. See mõjutas ka raamatu kirjutamistraamatut – „Harry Potteri“ esimeses osas tutvustas Rowling Harry kaotusvalu, kuna teadis seda tunnet hästi.

Seejärel kolis J. K. Rowling Portugali [[Porto]] linna, kus asus tööle inglise keele õpetajana. 1992. aasta 16. oktoobril abiellus ta portugali telereporteri Jorge Arantesega. 27. juulil 1993 sündis neil tütar Jessica, kes sai oma nime Jessica Mitfordi järgi. Jorge ja Joanne lahutasid sama aasta novembris. Detsembris kolis Joanne tütrega Šotimaale [[Edinburgh]]i, et olla lähedal oma õele Dianne’ile. Sel ajal diagnoositi Rowlingul võimaliku enesetapuohuga [[kliiniline depressioon]]. Depressiooni all kannatamine inspireeris Rowlingut looma dementorid, hingeta olendid „Harry Potteris“.

Vanal trükimasinal kirjutatud „[[Harry PotterPotteri ja tarkade kivi]]“ käsikiri valmis 1995. aastaks. Kirjastaja otsingul nõustusid Rowlingut esindama agendid Christopher Little'i kirjastusagentuurist. Raamatut pakuti kaheteistkümnele kirjastusele, kuid kõik keeldusid. Aasta hiljem näidati Rowlingule lõpuks rohelist tuld, kui Londonis asuva väikese Bloomsbury kirjastuse toimetaja Barry Cunningham otsustas raamatu avaldada. Suure tänu võlgnes Rowling Bloomsbury juhi 8-aastasele tütrele Alice Newtonile, kellele esimene peatükk lugeda anti ja kes kohe järgmist nõudis. Kuigi Bloomsbury oli raamatu avaldamisega nõustunud, soovitati Rowlingul hankida päevatöö, sest võimalus lasteraamatute pealt teenida oli väike. 1997. aastal sai ta Šoti Kunstide Nõukogult 8000 naela, millest piisas edasi kirjutamiseks. Järgmisel kevadel toimus Ameerika Ühendriikides oksjon romaani avaldamisõiguste peale ning selle võitis kirjastus Scholastic, Inc 105 000 naela suuruse pakkumisega.

1997. aastal võitis raamat esimese auhinna – Nestlé SmartiesSmartiesi raamatuauhinna, järgmise aasta veebruaris Briti raamatuauhinna lasteraamatute kategoorias.

Raamatu järg „[[Harry Potter ja saladuste kamber]]“ avaldati 1998. aasta juulis, kolmas osa „[[Harry Potter ja Azkabani vang]]“ 8. juulil 1999. aastal ja neljas osa „[[Harry Potter ja tulepeeker]]“ 8. juulil 2000. aastal. "„[[Harry Potter ja Fööniksi ordu]]“ ilmus 21. juulil 2003. aastal, „[[Harry Potter ja segavereline prints]]“ 16. juulil 2005. aastal ja viimane osa „[[Harry Potter ja surma vägised]]“ 21. detsembril 2006. aastal.

Aastal [[2007]] ilmus "„[[Bard Beedle'i lood]]".