Redaktsioon: 10. oktoober 2013, kell 09:23 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 105 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. oktoober 2013, kell 19:46 redigeeri eemalda Liinaleps (arutelu \| kaastöö) 24 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=veebruar\|aasta=2010}}{{keeletoimeta}} '''Kakskeelsus''' ehk '''bilingvism''' on [[nähtus]], mille korral inimene omandab [[emakeel]]ena kaks keelt ning ~~omab~~on ~~valmisolekut~~valmis vajadusel teisele keelele ümber ~~lülituda~~lülituma. Kakskeelsus on [[õppimine\| õppimise]] ja [[õpetamine\| õpetamise]] tulemus. Teise keele omandamine on seotud täiendava koormusega inimese [[psüühika]]le, mis haarab kõiki psüühilisi omadusi: [[tunne\| tundeid]], [[võime]]id, [[tahe]]t, [[mälu]]. Kakskeelse lapse [[keelekäsitlus]] on ükskeelse lapse omast erinev. Kuna [[keel]] ja [[mõtlemine]] on tihedalt seotud, mõjutab kakskeelsus otseselt lapse [[mõtlemisprotsess]]e. Selle tõttu peetakse kakskeelsust tänapäeval ka [[hariduslik erivajadus\|hariduslike erivajaduste]] hulka kuuluvaks nähtuseks. Kakskeelne laps peab õppima, millised [[sisestus]]ed kuuluvad ühe või teise keele juurde. Samal ajal tingib kokkupuude mõlema [[keel]]ega teise keele väiksema kasutamise. Raskused kahe keele omandamisel viivad [[lingvistiline areng\|lingvistilise arengu]] eri aspektide [[mahajäämus]]~~ele~~eni. Kakskeelsus võib olla nii keelte võrdselt hea valdamine kui ka ühe keele kujunemine n-ö [[dominantkeel]]eks. Dominantkeel võib elu jooksul ka muutuda. Samuti võib välja kujuneda suutmatus end ~~mõlemas~~kummaski keeles väljendada ehk [[poolkeelsus]]. Kakskeelsus tekib tavaliselt erikeelsete vanemate lastel, või ~~vanematel~~lastel, ~~kes~~kelle vanemad peavad oluliseks, et laps oskaks ka asukohamaa keelt. Kakskeelsuse mõju hindamiseks [[lapse areng]]ule tuleb arvestada nii sünnipäraseid eeldusi kui ka [[keskkond\| keskkonnast]] tulenevaid [[tegur]]eid. Tähele tuleks panna, kas vanemate omavahelise suhtlemise keel on ühe vanema emakeel või on tegemist kolmanda keelega. Just vanemate omavahelisel suhtluskeelel on suur potentsiaal kujuneda lapse [[dominantkeel]]eks. Oluline on ka see, millised võimalused on lastel kõneldavaid keeli väljaspool kodu kasutada. Kui väljaspool kodu räägitakse omakorda neljandat keelt, on see täiendav risk lapse arengule. Kakskeelsuse juures on oluline [[interferents]] ehk keelte vastasmõju. See on ühe keele grammatika süsteemne mõju teise keele grammatikale selle omandamise ajal, põhjustades kakskeelse arengus (sh selle kiiruses) olulisi erinevusi võrreldes ükskeelse lapsega. Keelte vastasmõju on üks kakskeelsete laste kõnes esinevate vigade peamisi põhjusi. Lapsed võivad keeli segi ajada ja selle omadusi ära vahetada. 43. rida: ==Kakskeelsuse puudused== Erinevaid keeli rääkivad inimesed kuulevad ja tekitavad [[häälik]]uid erinevalt -– tekivad raskused õige häälduse omandamisel. Laps peab õppima eristama palju rohkem sarnaseid häälikuid kui ükskeelses ümbruses kasvav laps. Kahe keele rütmi mõjul ei kujune [[kõneorgan]]ite koordinatsioonis vajalikku täpsust, võib kujuneda hoopis selle koordinatsiooni puudulikkus, mille tulemus on [[kogelemine]] või teised [[kõnehäire]]d. Kakskeelsetel lastel on kõrgendatud risk [[düsgraafia]] väljakujunemiseks. 61. rida: ==Kirjandust== C. Baker, 2005, Kakskeelne laps M. Hallap, 2003, Eesti keele käändevormide kasutamine eesti-vene kakskeelsetel koolieelikutel. M. Hint, I. Piibur, M. Rannut jt., 1988, Ausalt & avameelselt kahe- või kakskeelsusest, keeledemokraatiast, keelteoskusest T. Niinberg, H. Karu, M. Malva, R. Rajamäe, E. Vaher, 2007 Kakskeelsuse karid elus ja mängus T. Ojar, 2005, Võrukeelne kodu = Võrokeeline kodo G. Soome, 2009, Kakskeelsete laste hakkamasaamine õppealajuhatajate ja õpetaja seisukohast M. Tago, 2008, Õppekeelest erineva kodukeelega õpilased eestikeelses koolis: enesehinnang ja akadeemiline edukus *A. Verschik, 1995, Multilingualism of Estonian Jews = Eesti juutide mitmekeelsus ==Välislingid==

Kakskeelsus: erinevus redaktsioonide vahel