Erinevus lehekülje "Aseotroopne destillatsioon" redaktsioonide vahel

Aseotroopne destillatsioon ei ole meetod lähedaste keemistemperatuuridega komponentide lahutamiseks.
P (Robot: muudetud 10 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata)
(Aseotroopne destillatsioon ei ole meetod lähedaste keemistemperatuuridega komponentide lahutamiseks.)
[[Pilt:Dean-Stark_apparatus.svg|thumb|150px|Aseotroopseks destillatsiooniks sobib [[Deani-Starki aparaat]].]]
Aseotroopset'''Aseotroopne destillatsioon''' destillatsiooni kasutatakse kõige sagedamini vee eraldamiseks segust, näiteks niiskunud ainest või reaktsioonis tekkiva vee eraldamiseks. Niisuguse segu teiseks komponendiks on enamasti [[benseen]] või [[tolueen]], mis lisatakse destillatsioonikolbi. Kuna segu keemistemperatuur on tavaliselt madalam kõigi selle komponentide keemistemperatuurist, siis ta lendub ja kondenseerub [[jahuti]]s. Segu komponendid ei lahustu teineteises, nad kogunevad seadme „sõrme“ ja kihistuvad. Lahusti on tavaliselt veest kergem ning kui seda koguneb palju, valgub ta kolbi tagasi ja toob uue koguse vett välja. Näiteks võib vettsisaldavale [[etanool]]ile lisada benseeni ning vee ja benseeni segu üle ajades saab veevaba etanooli.
'''Aseotroopne destillatsioon''' on lähedaste [[keemistemperatuur]]idega ja [[aseotroop]]seid segusid moodustavate komponentide eraldamise meetod. Selle meetodi korral lisatakse lähteainele veel üks komponent, et tekitada uus, madalama keemistemperatuuriga segu, mille aur poleks aseotroopne, vaid heterogeenne, s.t. koosneks segunematutest vedelatest faasidest.
 
Parempoolsel skeemil on aseotroopse destillatsiooni seadme põhimõtteline ülesehitus, kus 1 – [[magnetsegaja]], 2 – [[destillatsioon]]ikolb, 3 – [[destillatsioonikolonn|fraktsioneeriv kolonn]], 4 – [[termomeeter]], 5 – püst[[jahuti]], 6 ja 7 – jahutusvee sisse- ja väljavool, 8 – veekoguja ehk "sõrm", 9 – kraan, 10 – vastuvõtuanum.
 
Aseotroopset destillatsiooni
Aseotroopset destillatsiooni kasutatakse kõige sagedamini vee eraldamiseks segust, näiteks niiskunud ainest või reaktsioonis tekkiva vee eraldamiseks. Niisuguse segu teiseks komponendiks on enamasti [[benseen]] või [[tolueen]], mis lisatakse destillatsioonikolbi. Kuna segu keemistemperatuur on tavaliselt madalam kõigi selle komponentide keemistemperatuurist, siis ta lendub ja kondenseerub [[jahuti]]s. Segu komponendid ei lahustu teineteises, nad kogunevad seadme „sõrme“ ja kihistuvad. Lahusti on tavaliselt veest kergem ning kui seda koguneb palju, valgub ta kolbi tagasi ja toob uue koguse vett välja. Näiteks võib vettsisaldavale [[etanool]]ile lisada benseeni ning vee ja benseeni segu üle ajades saab veevaba etanooli.
 
Seda meetodit kasutatakse 100% [[alkohol]]i saamiseks. Harilikud meetodid kasutavad asjaolu, et etanooliaurud sisaldavad vähem vett kui destilleeritav lähteaine, kuid 96,4% etanooli aur sisaldab samuti 96,4% alkoholi, mistõttu see segu on aseotroopne ja harilikud destilleerimismeetodid ei võimalda suuremat etanooli kontsentratsiooni saavutada. Suurema kontsentratsiooni saavutamiseks lisataksegi vee ja etanooli segule näiteks benseeni.
 
Pärast vee ja etanooli eraldamist teineteisest on vaja omakorda lisatud benseen kätte saada. Niisugune mitmekordne töötlemine muudab aseotroopse destillatsiooni kalliks ja sellepärast ei ole praktiline seda alkohoolsete jookide tootmisel tarvitada.
 
'''AseotroopneAseotroopse destillatsioon'''destillatsiooni onvõib kasutada lähedaste [[keemistemperatuur]]idega ja [[aseotroop]]seid segusid moodustavate komponentide eraldamise meetoderaldamiseks. Selle meetodi korral lisatakse lähteainele veel üks komponent, et tekitada uus, madalama keemistemperatuuriga segu, mille aur poleks aseotroopne, vaid heterogeenne, s.t. koosneks segunematutest vedelatest faasidest.
 
== Rõhuvahetusega destilleerimine ==