Soome-ugri hõimuliikumine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Soomeugri hõimuliikumine''' on [[soome-ugri rahvad|soome-ugri rahvaste]] seas alates [[20. sajand]]i algusest levinud liikumine, mis rõhutab soome-ugri rahvaste kultuurilist ja keelelist ühisosa. Omariikluse saavutanud soome-ugri rahvad (eestlased, soomlased ja ungarlased) toetavad selle raames väiksemate, peamiselt Venemaal elavate soome-ugri rahvaste kultuuri, keele ja ühiskonna püsimajäämist ja arengut.
[[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]] oli hõimuliikumine suuresti takistatud ning keskendus peamiselt teadusuuringutele, sh [[fennougristika]]le ja [[etnograafia]]le. Tänapäeval tehakse hõimuliikumise raames koostööd ennekõike omariikluseta soome-ugri väikerahvaste kultuuri ja keele toetuseks ja arenguks, kuid ka [[kodanikuühiskond|kodanikuühiskonna]] arendamiseks. Eestis korraldab [[Fenno-Ugria Asutus]] koos teiste organisatsioonidega [[hõimupäevad|hõimupäevi]] ja muid sugulasrahvaste teemalisi üritusi.
Hõimuliikumise edendamiseks on loodud rahvusvahelisi organisatsioone, nagu [[soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee]] ja noorteorganisatsioonide ühendus [[MAFUN]], kahepoolsete sidemete hoidmisele keskendunud seltse, nagu [[Eesti-Saami Selts]] ning lokaalseid organisatsioone, nagu Eestis tegutsev [[Fenno-Ugria Asutus]]. Eestis on soome-ugri teemadega tegelnud hõimupoliitikud nagu [[Andres Heinapuu]], [[Jaak Prozes]] ja [[Juku-Kalle Raid]]; neist viimane on ka [[Riigikogu soome-ugri toetusrühm]]a esimees, mis on Riigikogu suurim [[saadikurühm]].
| |||