Õhusaastus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Gtammemagi (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Gtammemagi (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Beijing pollution .jpg|thumb|[[Sudu]] [[Peking]]is.]]
'''Õhusaastus''' ehk '''õhu saastumine''' on inimestele ja/või teistele organismidele kahjulike looduslike ja inimtekkeliste ainete jõudmine [[õhukeskkond|õhukeskkonda]]. Tahtlikult õhku lastud kahjulike ainete puhul räägitakse õhu saastamisest.
Õhusaaste moodustavad looduslikud jaSaastunud mullas kasvanud köögi- ja puuviljade söömine inimtekkelised [[atmosfäär]]is olevad [[gaas]]ilised, [[tahkis|tahked]] ja [[vedelik|vedelad]] osakesed, mis avaldavad atmosfäärile negatiivset mõju. Saastatud [[õhk]] võib mõjuda halvasti [[inimene|inimeste]] või teiste [[organism]]ide [[tervis]]ele ja heaolule, aga õhusaasteks nimetatakse ka õhus levivat halba [[lõhn]]a või atmosfääri läbipaistvust vähendavaid komponente, mis ei pruugi olla tervisele ohtlikud.
 
Õhusaaste moodustavad looduslikud jaSaastunud mullas kasvanud köögi- ja puuviljade söömine inimtekkelised [[atmosfäär]]is olevad [[gaas]]ilised, [[tahkis|tahked]] ja [[vedelik|vedelad]] osakesed, mis avaldavad atmosfäärile negatiivset mõju. Saastatud [[õhk]] võib mõjuda halvasti [[inimene|inimeste]] või teiste [[organism]]ide [[tervis]]ele ja heaolule, aga õhusaasteks nimetatakse ka õhus levivat halba [[lõhn]]a või atmosfääri läbipaistvust vähendavaid komponente, mis ei pruugi olla tervisele ohtlikud.
 
Õhusaaste pärineb peamiselt maapinna lähedalt. Õhusaaste allikad jaotatakse kaheks: looduslikud ja inimtekkelised. Looduslikeks saasteallikaiks võivad muuhulgas olla [[vulkaan]]id ja [[metsapõleng]]ud. Inimtekkeline saaste tekib näiteks [[soojuselektrijaam]]ades ja [[keemiatööstus]]es. Õhk saastub väga, kui õhusaaste ei haju ja koguneb linnakeskkonda. Sellist nähtust nimetakse inversiooniks.