Peavalu: erinevus redaktsioonide vahel

Igasuguse peavalu, sealhulgas [[migreen]]i, ja pingetüüpi peavalu, levimust hinnatakse kuni 93%-ni, 8%-69–69%-l meestel ja 25-9925–99%-l naistel. Pingetüüpi peavalude levimus suureneb koos vanusega, seevastu kui migreenil seos vanusega puudub. Kuni 7-aastastest lastest ca.on umbes 40% on kaebanud peavalu üle. Neist 4%-l on olnud korduvaid tõsiseid peavalusid ning 2,5 %-l on diagnoositud migreenimigreen. 15- aasta vanustest lastest oli neljast lapsest kolm olid oma elu jooksul peavalu kogenud peavalu ning neist 20%-l olidoli esinenud intensiivseid peavalusid. Lastel esinevad sageli pingepeavalud <ref>Geeald. S. Golden, "Comprehensive.Pediatrics" , Toronto, 1992, lk 923</ref>. Läbiviidud küsitlusuuringu käigus selgus, et üle 65-aastasest isikutestinimestest on 1 % on kogenud möödunud aasta jooksul tõsist peavalu. Neist 18% olid mehed ja 29% naised <ref>Ziegler et al."Oxford Textbook of geriatric medicine"J.Grimley Evans and T.Franklin.Williams, Oxford, 1992</ref>.

==Klassifikatsioon ja [[sümptomatoloogia]]sümptomid==

Migreen on üks kroonilise peavalu alaliike, mille all kannatab mitmetemitme uuringuteuuringu andmetel umbes 10% elanikkonnast. Eriti sageli kannatavad migreenihoogude all naised.

Migreeni teket võivad provotseerida ere vilkuv valgus, magamatus, [[alkohol]], [[stress]], söömata olek, ärritavad lõhnad, ilmamuutused, hormonaalsed põhjused (nt. [[menstruatsioon]]). Migreenile on iseloomulik ühepoolne, pulseeriv, mõõdukalt tugev kuni raske peavalu, mis sageli ägeneb füüsilisel koormusel ja kaob magades. Sageli kaasnevad [[iiveldus]] või oksendamine, [[fotofoobia]] ja [[fonofoobia]]. Migreenile võivad eelneda või kaasneda aurad. Kõige sagedamini esinevad nägemishäired, virvendus[[skotoom]]id ning valgusesähvatused<ref>Parveen Kumar,Michae Clark "Clinical Medicine a Textbook for medical Students and Doctors", 3-ed., London, 1994, lk 935</ref>. Migreen esineb peavaluhoogudena, mis võivad kesta mõnest tunnist mitme päevani. Küllaltki sageli võib valu olla väga tugeva ja piinava iseloomuga, mis pärsib täielikult igapäevase tegevuse. Samuti täheldavad paljud patsiendid, et väiksemgi müra või päevavalgus (ka ere valgus) onmuutub hoo ajal muutunud väljakannatamatuks.

Migreeni alaliigid on auraga (klassikaline, komplitseeritud, oftalmiline, [[hemiparesteesia]]tega, [[hemipleegia]]ga või [[afaasia]]ga) migreen, ilma aurata (tavaline) migreen, oftalmopleegiline (enamasti täielik okulomotoorne [[paralüüs]]) migreen, [[reetina]] migreen, [[basilaarne migreen]] ja lapseea perioodilised sündroomid (migreeni ekvivalendid) kaasa arvatud ägedad segasusseisundid, beniigne asendivertiigo, tsüklilised oksendamised, nn AliceImedemaa imedemaalAlice'i sündroom, paroksüsmaalsed jalavalud ja alterneeruvad lapseea hemipleegiad. Mõnikord võib migreen esineda ilma peavaluta, ainult aurana, sel juhul on vajalikud uuringud intrakraniaalse protsessi välistamiseks.

Meeste ja naiste suhe on 4,5–6,7: 1-le meeste kasuks, võib esineda põhimõtteliselt igas vanuses, kuid siiski sagedamini 20-ndandate eluaastaeluaastate lõpul. Kobarpeavalu valdavaks põhitunnuseks on valude perioodiline esinemine, kusjuures keskmine kobarvalu periood kestab 2–3 kuud, kordudes valdavalt aasta,ühe vahestvõi kahe, aasta tagant. Enam kui pooltel patsientidest on peavalud öised ning paljudel patsientidel esineb ööpäevane tsükliline rütm. Sageli on esilekutsuvaksesilekutsuv faktoriksfaktor alkohol. Kobarpeavalud võivad olla episoodilised või kroonilised. Aurat ei esine. Valu jõuab kõrgpunkti valdavalt 10 kuni 1510–15 minutiga ja kestab üldiselt 45 minutit kuni 1 tund, esinedes 1 kuni 31–3 korda päevas<ref>"Neuroloogia.taskuraamat", Medicina, 1997, lk 288</ref>. Valu lokaliseerub tavaliselt [[kolmiknärv]]i alale, on piinav, läbitungiv ning mittepulseeriv. Kobarpeavaludega kaasnevad sageli konjunktiivi injektsioon, [[pisaravoolus]], ninakinnisus, [[rinorröa]], [[otsmik]]u ja näo higistamine, [[mioos]], [[ptoos]] ja silmalaugude [[turse]]. Kobarpeavalude [[sümptomaatiline ravi]] seisneb [[ergotamiin]]i manustamises ja võimaluste korral nt. 100%-lise hapniku inhaleerimises - see toimib väga efektiivselt. [[Profülaktiline ravi|Profülaktiliseks raviks]] on kasutatud [[liitium]]i, mille toime teatakse olevat alla nädala, kaltsiumkanalite blokaatoreid, [[metüsergiid]]i ja [[ergotamiin]]i. Episoodiliste kobarpeavalude korral on soovitatud hoo ajal [[hapnikravi]], profülaktiliseks raviks on oma efektiivsust tõestanud ergotamiini ja [[verapamiil]]i kombineerimine. Ergotamiini kasutamine on näidustatud ravile raskesti alluvate haigusjuhtude korral <ref>William Skach,Charles L.Daley,Christopher E. Forsmark,"Handbook of Medical Tratment",18-ed, Chicago, 1999, lk 463</ref>.

See on kobarpeavalu eritüüp, mille korral esineb raske ühepoolne supraorbitaalne või orbitaalne valu. Valu lokaliseerub alati samal pool, võib olla küllalt intensiivne. Peavalu kestab kuni 10 minutit, sageli kordudes päeva jooksul 10–15 korda. Kaasuvad sümptomid on samad, mis kobarpeavalude puhul<ref>Walter G.Bradley et al.,"Neurology in Clinical Practice",vol2, Oxford, 1996, lk 1710</ref>.

Pingepeavalu on küllalt sageli esinev peavalu vorm. Lastel esineb sageli pingepeavalusid <ref>Walter G.Bradley et al, "Neurology in Clinical Practice, vol 2, Oxford, 1996, lk 1718</ref>. See on oma sümtomatoloogialtsümptomitelt episoodiline, kuid võib muutuda krooniliseks. Peavalud on oma iseloomult difuussed, mõlemapoolsed, "suruvad ja pingutavad", raskusastmelt kerged kuni mõõdukad. Valu esineb valdavalt [[kael]]a regioonis ning [[kukal|kukla]] piirkonnas. VahestVahel võib esineda ka fotofoobiat, fonofoobiat või kerget iiveldust. Oksendamine ei ole kroonilisele pingepeavalule iseloomulik.

Ravimindutseeritud peavalu jaguneb kahte liiki: valuvaigistitega ja ergotamiiniga seotud peavalu. Valu on rütmiline, püsib terve või peaaegu terve päeva, kusjuures ainuke leevendaja on regulaarne valuvaigistite manustamine. Keeruline on ravimindutseeritud peavalude eristamine primaarsetest peavaludest nagu pingepeavalud ja migreen, sest mõnedelmõnel migreenihaigetelmigreenihaigel võivad tüüpilised hood puududa. Kaasnevad sümptomid on [[asteenia]], iiveldus, rahutus, kergärritatavus, mäluhäired, kontsentreerumisraskused, käitumishäired, unehäired ja tekkiv tolerants sümptomaatiliste ravimite suhtes. Pärast esialgset võõrutusperioodi eelmainitud sümptomid kaovad ning ühtlasi väheneb peavalude raskus ja sagedus. Igapäevane sümptomaatiliste ravimite kasutamine suurtes annustes nullib samal ajal kasutatavate profülaktiliste ravimite toime.

Ravimid, mida kasutatakase [[südame isheemiatõbi|südame isheemiatõve]] korral [[stenokardia]]hoogude kupeerimiseks (nt ISDN, ISMN jt) võivad peavalude esinemist indutseerida, seda eriti ravi alustamiselalustamise 1–2esimestel kuud peavalude esinemistkuudel. Kuna nitropreparaadid laiendavad veresooni ka pea piirkonnas<ref>Pharmaca Estica 1999 lk. 489</ref>.

Stenokardiahoogude kupeerimiseks kasutatavate nitropreparaadkasutatavad nitropreparaadid võivad põhjustada eriti esimestel ravinädalatel ja ravikuudel peavalu ravimi ordineerimise järgselt. See on sageli esinevsageliesinev kõrvaltoime. See sümtom tavaliselt kaob ravimi kauaaegsemal tarvitamisel. Kui siiski sümtomid püsivad kaaluda vajadusel nitropreparaadi vahetamist.

*[[Ajukasvaja]]ga kaasnev peavalu ei ole alati lokaliseeritav ja sageli simuleerib pingepeavalu või migreeni. Pealegi pole ajukasvaja korral peavalu sageli esmassümtomesmasümptom vaid valdavalt tekib haiguse arengu lõppstaadiumites.

*Hüpertooniliste kriiside korral on peavalu ka üks sümtomesümptome, millega tuleb arvestada. Sellesel juhul esinevad tavaliselt ka neuroloogilised sümtomidsümptomid, virvendus silme ees. Objektiivselt sedastatavad väga kõrged vererõhuväärtused. Sellesel juhul on oluline adekvaatne ja kiire medikamenroosne hüpertoonilise kriisi kupeerimine arvestades ka patsiendi hüpertensiooni raskusastet ning eelnevalt ordineeritud ravi.

*[[Neuralgia]]d: nt atüüpilised näo neuralgiad, trigeminusneuralgia (sümtomitekssümptomid: hootised sähvivad valud trigeeminusharu innervatsioonialal, esineb ka valuvabasid perioode. Valu saab indutseerida trigertsoonide puudutamisel. SamasSageli vallandab sageli valuhoo söömine. Püsivaid neuroloogilisi sümtomesümptome pole). Glossofarüngeaalneuralgia (9 [[kraniaalnärv]]) on sümtomatoloogialtsümptomitelt sageli sarnane trigeminusneuralgiale, kuid valu võib projektseerudaprojekteeruda ka tonsillaarregiooni ja keele tagumisele kolmandikule. SümtomeidHaigushoo vallandavaksvõivad trigeriks onvallandada rääkimine, mälumine, naermine, köhimine. EsinebHaigus esineb valdavalt üle 40 aaasta vanustel inimestel<ref>Walter et al. "Neurology in Clinical Practice",2-ed.,vol 2, Oxford, 1996, lk 1176</ref>.

*Peavalu [[gripp|gripi]] korral. Esineb peavalu, lihas- ja liigesvaludliigesevalud, kõrgenenud temperatuurkehatemperatuur, nõrkus.

*[[Premenstruaalsündroom]] 50% PMS PMSi-haigetest esinesesineb peavalu<ref>"Sünnitusabi ja Günekoloogia", Medicina, 1997, lk 112</ref>.

*[[Herpes]]infektsioonist tingitud valu, nt HSV1 viirus. Valdavalt unilateraalne (vajab sõltuvalt haigusastmest adekvaatset lokaalset ning vajadusel süsteemset ravi).