Kraków: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P maailmapärandi kategooria siia pigem ei sobi, sest see käib ainult vanalinna kohta
2. rida:
{{linn
| nimi = Kraków
| hääldus = kr'akufaakov
| omakeelne_nimi_1 = poola | Kraków |
| omakeelne_nimi_2 = | |
| lipu_pilt = [[Pilt:Flag of Krakow.svg|125px|border]]
| lipu_link = [[KrakoviKrakówi lipp]]
| vapi_pilt = [[Pilt:POL Kraków COA.svg|100px]]
| vapi_link = [[KrakoviKrakówi vapp]]
| pindala =
| elanikke = 753 800 (2006), linnastus 1,4 miljonit.
16. rida:
}}
 
'''Kraków''' (ka ''Krakov'') on linn [[Poola]] lõunaosas. Ta on [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonna]] halduskeskus. KrakovKraków on [[Väike-Poola]] ajalooline keskus ning oli Poola kuningriigi pealinn [[1596]]. aastani. KrakovKraków on Poola üks suuremaid ning vanemaid linnu.
 
== Ajalugu ==
=== Enne riiklust ===
Arheoloogilised uuringud näitavad, et [[Wawel]]i [[linnamägi]] oli asustatud juba 20 tuhat aastat tagasi. On oletatud, et KrakovKraków oli märgitud [[Claudius Ptolemaios]]e [[142]].–[[147]]. aasta kaardile. Pidev asustus on linnamäel olnud [[4. sajand]]ist alates. Legendi järgi rajas asula [[müüt]]iline valitseja Krak [[draakon]]i koopa kohale. Legendid Krakist ja [[Wanda]]st pärinevad [[7. sajand]]ist. Tänapäeval asuvad Waweli linnamäel loss ja katedraal.
 
Alaets hiljemalt [[5. sajand]]ist elas KrakoviKrakówi ümbruskonnas [[vistulaanid]]e hõim. [[8. sajand]]il kuulus nende asuala [[Suur-Määri riik]]i.
 
Teadaolevalt on KrakovitKrakówit esimest korda kirjalikult maininud [[965]]. aastal kaupmees [[Ibrāhīm ibn Ya‘qūb]], kirjeldades seda kui kaubandusteede rismikul asuv metsadest ümbritsetud rikast linna.
 
=== Poola pealinn ===
[[Pilt:Kambielanykr.jpg|thumb|Kraków]]
{{UNESCO
|Nimi = KrakoviKrakówi vanalinn
|Pilt = [[Pilt:Krakow rynek 01.jpg|200px]]
|Pildiinfo = Vaade vanalinnaplatsile
37. rida:
|ID = 29
|Regioon = Euroopa ja Põhja-Ameerika
|K1 Laiuskoord = 50/4/0.012
|Pikkuskoord= 19/57/34.992
|K2 = 4
|K3 = 0.012
|K4 = N
|K5 = 19
|K6 = 57
|K7 = 34.992
|K8 = E
|Aasta = 1978
|Istung =
50. rida ⟶ 44. rida:
|Ohus =
}}
 
Pärast seda, kui [[ungarlased]] hävitasid Suur-Määri riigi, kuulus KrakovKraków [[Böömimaa]]le. [[10. sajand]]i lõpuks oli ta läinud [[Piastid]]e dünastia kontrolli alla. Sel ajal ehitati linna hulk [[telliskivi]]ehitisi, kaasa arvatud loss ja hulk [[romaani stiil]]is pühakodasid. Alates [[1150]] töötas katedraali juures [[piiskop]]i järelevalve all kool. [[1038]] sai Kraków [[Poola]] parlamendi asukohaks. Kakssada aastat hiljem tegid [[mongolid]] linna maatasa. [[1257]] ehitati linn üles põhiplaani järgi, mis on sellest ajast peaaegu muutumatuks jäänud, ja sai [[Magdeburgi linnaõigused]], kuid [[1259]] ja [[1287]] hävitasid [[mongolid]] taas linna.
 
[[1311]] tõusis linna [[sakslased|sakslastest]] elanikkond üles Poola kuninga [[Władysław I]] vastu. Ülestõusu nimetatakse selle juhi järgi [[Alberti ülestõus]]uks. Mässulisi toetas [[Saksa ordu]], kes vallutas [[Gdańsk]]i, ent lõunas sai ülestõus lüüa. Seejärel kaotasid Lõuna-Poola sakslased oma poliitilised ambitsioonid ja hakkasid poolastuma.
 
[[1364]] asutas [[Kasimir III]] [[KrakoviKrakówi ülikool]]i, mis on Poola vanim ülikool. Suurriigi [[Rzeczpospolita]] pealinnana oli KrakovKraków tähtis [[kultuur]]i- ja [[haridus]]keskus.
 
[[1572]] suri kuningas [[Sigismund II]] lastetuna ja troon läks [[Wasad]]e dünastiast pärit [[Sigismund III]]-le. KrakoviKrakówi tähtsus hakkas vähenema, sest järgnesid [[Rootsi]] invasioon, mille käigus linn rüüstati, ja [[katk]], millesse suri 20 tuhat linlast. [[1596]] viis Sigismund III pealinna [[Varssavi]]sse.
 
=== Austria provintsilinn ===
[[Poola jagamised|Poola jagamiste]] käigus läks KrakovKraków [[Austria]]le [[Galiitsia]] provintsi. Järgnenud [[Kościuszko ülestõus]] ([[1794]]) sai lüüa ning [[Preisimaa|Preisi]] väed, mis selle maha surusid, röövisid tühjaks Poola kuninga varakambri, mida linnas hoiti.
[[Pilt:Wawel cathedral.PNG|thumb|left| [[Wawel]]i katedraali tornid KrakovisKrakówis]]
[[Napoleon]] moodustas pärast kunagise Poola ala vallutamist [[1809]] [[Varssavi hertsogkond|Varssavi hertsogkonna]], mis ei allunud naaberriikidele, vaid ainult Napoleonile. [[Viini kongress]] taastas [[1815]] Poola jagamise kolme riigi vahel, ainult KrakovKraków sai [[vabalinn]]a staatuse. [[KrakoviKrakówi Vabalinnvabalinn]]a pindala oli 1164 km² ja võrreldes Rzeczpospolita kuni miljoni ruutkilomeetiga pole ükski tänapäeva Euroopa riik oma pindala nii drastiliselt muutnud.
 
[[1846]] toimus [[KrakoviKrakówi ülestõus]], mille eesmärgiks oli laiendada KrakoviKrakówi võimu ka teistele [[poolakad|poolakatega]] asustatud aladele. Ülestõus sai lüüa ja KrakoviKrakówi Vabalinnvabalinn likvideeriti, see liideti taas Austriaga.
 
[[1866]] sai [[Austria-Ungari]] [[Austria–Preisi sõda|Austria–Preisi sõjas]] lüüa ning andis Galiitsiale autonoomia. [[Poola keel]] sai provintsi ametlikuks keeleks. Sellega oli poolakate olukord Austria-Ungaris märksa parem kui [[Preisimaa]]l või [[Venemaa]]l. KrakovKraków sai poolakate rahvusluse sümboliks ja kultuurikeskuseks. Seda hakati hüüdma poola ateenaks ja poola mekaks, sest poolakad käisid KrakovisKrakówis linna ja rahva kuulsusrikka mineviku sümboleid vaatamas. Suure pidulikkusega tähistati [[Grünwaldi lahing]]u 500. aastapäeva, Saksa ordu lüüasaamist.
 
Sel ajal muutus KrakovKraków moodsaks suurlinnaks, saades [[1901]] [[veevärk|veevärgi]] ja elektri[[tramm]]. (Varssavisse jõudsid elektritrammid alles [[1907]]). Sel ajal moodustati ka Suur-KrakovKraków: ümbruskonna alad liideti administratiivselt linnaga. Seetõttu kahekordistus KrakoviKrakówi elanikkond halduspiires 5 aastaga: [[1905]]. aasta 91 tuhandelt [[1910]]. aasta 183 tuhandele.
 
[[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] vallutasid Vene väed KrakoviKrakówi [[1915]]. aasta talvel. KrakoviKrakówi leegione, kes sõdisid Austria eest, juhtis sõjas [[Józef Piłsudski]].
 
Nii Austria, Preisimaa kui Venemaa kaotasid sõja, mistõttu oli võimalik luua iseseisev Poola riik.
 
=== Pärast Poola riigi taasloomist ===
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal septembris [[1939]] tungisid [[Saksamaa]] ja [[Nõukogude Liit]] Poolale kallale ning riik jagati uuesti. Saksa väed hõivasid KrakoviKrakówi [[6. september|6. septembril]] 1939. KrakovKraków sai Saksa okupatsioonivalitsuse asukohaks. Seda juhtis [[Hans Frank]].
 
Sõda mõjus väga halvasti KrakoviKrakówi kultuuriväärtustele, millest paljud rööviti paljaks või hävitati. Suur hulk kultuuritegelasi saadeti läheduses olevatesse [[Płaszów]]i ja [[Auschwitz]]i [[koonduslaager|koonduslaagritesse]]. Ühel juhul kutsuti [[Jagelloonide ülikool]]i 150 õppejõudu koosolekule, vahistati ja saadeti [[Sachenhausen]]i koonduslaagrisse.
 
[[Punaarmee]] hõivas KrakoviKrakówi [[19. jaanuar]]il [[1945]].
 
Pärast sõda on KrakoviKrakówi elanike arv neljakordistunud. See on jäänud endiselt riigi kultuuripealinnaks. Linna ajalooline süda kanti [[1978]]. aastal [[UNESCO]] maailmapärandi nimekirja. Sama aasta [[16. oktoober|16. oktoobril]] valiti linna peapiiskop [[Karol Wojtyła]] esimeseks mitteitaallasest paavstiks üle 455 aasta.
 
==Linnaosad ja eeslinnad==
105. rida ⟶ 100. rida:
 
== Kõrgkoolid ==
[[Pilt:Piazza_del_Mercato_di_Cracovia.JPG|thumb|[[KrakoviKrakówi MariairikMaria kirik|MariakirikMaria kirik]] Kesk turuKeskturu ääres]]
[[Pilt:Kamienica.pod.wiewiorka.JPG|thumb|Eesti aukonsulaadi sissepääs.]]
 
132. rida ⟶ 127. rida:
 
==Eesti aukonsulaat==
KrakovisKrakówis aadressil Floriańska 15/4 hoones "Kamienica pod Wiewiórką" asub [[Eesti Aukonsulaat Poolas KrakovisKrakówis]].
 
==Sport==
KrakoviKrakówi tuntumad jalgpalliklubid on [[KrakoviKrakówi Wisła|Wisła]] ja [[KrakoviKrakówi Cracovia|Cracovia]].
 
==Välislingid==
147. rida ⟶ 142. rida:
{{Euroopa kultuuripealinnad}}
 
[[Kategooria:Kraków| ]]
[[Kategooria:Poola linnad]]
[[Kategooria:UNESCOKraków| maailmapärand]]