Kraków: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P maailmapärandi kategooria siia pigem ei sobi, sest see käib ainult vanalinna kohta |
||
2. rida:
{{linn
| nimi = Kraków
| hääldus = kr'
| omakeelne_nimi_1 = poola | Kraków |
| omakeelne_nimi_2 = | |
| lipu_pilt = [[Pilt:Flag of Krakow.svg|125px|border]]
| lipu_link = [[
| vapi_pilt = [[Pilt:POL Kraków COA.svg|100px]]
| vapi_link = [[
| pindala =
| elanikke = 753 800 (2006), linnastus 1,4 miljonit.
16. rida:
}}
'''Kraków''' (ka ''Krakov'') on linn [[Poola]] lõunaosas. Ta on [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonna]] halduskeskus.
== Ajalugu ==
=== Enne riiklust ===
Arheoloogilised uuringud näitavad, et [[Wawel]]i [[linnamägi]] oli asustatud juba 20 tuhat aastat tagasi. On oletatud, et
Alaets hiljemalt [[5. sajand]]ist elas
Teadaolevalt on
=== Poola pealinn ===
[[Pilt:Kambielanykr.jpg|thumb|Kraków]]
{{UNESCO
|Nimi =
|Pilt = [[Pilt:Krakow rynek 01.jpg|200px]]
|Pildiinfo = Vaade vanalinnaplatsile
37. rida:
|ID = 29
|Regioon = Euroopa ja Põhja-Ameerika
|
|Pikkuskoord= 19/57/34.992
|Aasta = 1978
|Istung =
50. rida ⟶ 44. rida:
|Ohus =
}}
Pärast seda, kui [[ungarlased]] hävitasid Suur-Määri riigi, kuulus
[[1311]] tõusis linna [[sakslased|sakslastest]] elanikkond üles Poola kuninga [[Władysław I]] vastu. Ülestõusu nimetatakse selle juhi järgi [[Alberti ülestõus]]uks. Mässulisi toetas [[Saksa ordu]], kes vallutas [[Gdańsk]]i, ent lõunas sai ülestõus lüüa. Seejärel kaotasid Lõuna-Poola sakslased oma poliitilised ambitsioonid ja hakkasid poolastuma.
[[1364]] asutas [[Kasimir III]] [[
[[1572]] suri kuningas [[Sigismund II]] lastetuna ja troon läks [[Wasad]]e dünastiast pärit [[Sigismund III]]-le.
=== Austria provintsilinn ===
[[Poola jagamised|Poola jagamiste]] käigus läks
[[Pilt:Wawel cathedral.PNG|thumb|left| [[Wawel]]i katedraali tornid
[[Napoleon]] moodustas pärast kunagise Poola ala vallutamist [[1809]] [[Varssavi hertsogkond|Varssavi hertsogkonna]], mis ei allunud naaberriikidele, vaid ainult Napoleonile. [[Viini kongress]] taastas [[1815]] Poola jagamise kolme riigi vahel, ainult
[[1846]] toimus [[
[[1866]] sai [[Austria-Ungari]] [[Austria–Preisi sõda|Austria–Preisi sõjas]] lüüa ning andis Galiitsiale autonoomia. [[Poola keel]] sai provintsi ametlikuks keeleks. Sellega oli poolakate olukord Austria-Ungaris märksa parem kui [[Preisimaa]]l või [[Venemaa]]l.
Sel ajal muutus
[[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] vallutasid Vene väed
Nii Austria, Preisimaa kui Venemaa kaotasid sõja, mistõttu oli võimalik luua iseseisev Poola riik.
=== Pärast Poola riigi taasloomist ===
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal septembris [[1939]] tungisid [[Saksamaa]] ja [[Nõukogude Liit]] Poolale kallale ning riik jagati uuesti. Saksa väed hõivasid
Sõda mõjus väga halvasti
[[Punaarmee]] hõivas
Pärast sõda on
==Linnaosad ja eeslinnad==
105. rida ⟶ 100. rida:
== Kõrgkoolid ==
[[Pilt:Piazza_del_Mercato_di_Cracovia.JPG|thumb|[[
[[Pilt:Kamienica.pod.wiewiorka.JPG|thumb|Eesti aukonsulaadi sissepääs.]]
132. rida ⟶ 127. rida:
==Eesti aukonsulaat==
==Sport==
==Välislingid==
147. rida ⟶ 142. rida:
{{Euroopa kultuuripealinnad}}
[[Kategooria:Poola linnad]]
[[Kategooria:
|