Fašism: erinevus redaktsioonide vahel

Algses ja kitsamas tähenduses on see [[autoritarism|autoritaarne]] liikumine ja ideoloogia, mis valitses [[Itaalia]]s [[1922]]–[[1943]] ja mille juht oli [[Benito Mussolini]] juhtimisel. SedaFasišmi nimetust on erineval alusel laiendatud ka [[rahvussotsialism]]ile ning teistele sarnastele liikumistele ja ideoloogiatele. Rahvussotsialismi nimetamine fašismiks on omane eelkõige Venemaa ja Nõukogude Liiduga seotud ringkondades, kuna [[Jossif Stalin]] ei soovinud omal ajal rahvussotsialiste sotsialistideks tunnistada ja käskis neid nimetada fašistideks.

Sõna ''fascismo'' tuleb sõnast ''fascio'' (mitmuses ''fasci''), mis tähendab 'kimpu' poliitilise või relvastatud rühmituse (''[[Fascio di combattimento]]'') võija ka rahvuse tähenduses. Samuti seostatakse seda [[ladina keel|ladina keele sõnaga]] ''[[fasces]]'', mis tähendab vitsakimpu sellest väljaulatuva kirvega – kõrgema võimu tähist, mida [[Vana-Rooma]]s kandsid [[liktor]]id kõrgemate [[magistraat]]ide ees.

Algselt tähendas fašism [[Benito Mussolini]] [[1919]]. aastal rajatud Itaalia Võitlusliitudest (''[[Fasci Italiani di Combattimento]]'') lähtunudalguse saanud poliitilist liikumist, mis tuli [[Itaalia]]s [[1922]]. aastal võimule.

Fašism on selgesti eraldatav mitte üksnes poliitilise korrana, vaid ka doktriinina. FašismFašismil, kritiseeridesmis kritiseerib nii ennast kui ka teisi, omabon iseseisvatiseseisev lähtekohtalähtekoht ja suhtumismõõdupuudsuhtumismõõdupuu – järelikult ka teostamise lähtekohalähtekoht – paljude probleemide eeslahendamiseks. Fašism ei usu igavese rahu võimalustvõimalusse ega sellest tulevattulenevasse kasukasusse. JärelikultFasišm hülgab see [[patsifism]]i, mis tähendab loobumist võitlusest ja eelistab seega argust ohvrimeelsusele. Fašismi põhimõtepõhimõtte järgi viib ainult sõda inimenergiad maksimaalse kõrguseni. Järelikult doktriin, mis lähtub rahu eelpostulaadist, on fašismile võõras ; niisamuti on fašistlikule vaimule võõrad (kuigi vastuvõetavad selle osalise hüve tõttu, mida nad teatud poliitilistes situatsioonides võivad omada) kõik [[internatsionalism|internatsionalistlikud]] ja sotsiaalsed konstruktsioonid. Samas pooldab fašism oma lähedaste hoidmist. Fašismi doktriini juurde kuulub oma perekonna, vanemate ja nõrgemate austamine.

* Äärmuslikult natsionalistlik, ja populistlik valitsemisvorm koos juhikultusega.

* Poliitika rõhutatud estetiseerimineilustamine ningja tahte primaaditähtsuse rõhutamine majanduse suhtesmajanduses. Selles lähtub fašism [[futurism]]ist.

* Poliitiliste sümbolite (lippude, marsikolonnide ja mundrite) ohtersage tarvitaminekasutamine.

* Antiigile orienteeritud [[traditsionalism]], mis avaldusavaldub eriti vanaroomaaegse mineviku kultuses, ja samaaegne revolutsioonilis-dünaamilise enesekuvandi loomine.

Fašismi iseloomustasid autoritaarne ainuparteisüsteem, äärmuseni tsentraliseeritud [[riik|riigiaparaadi]] ühtekasvamine fašistliku parteiga, [[ühiskond|ühiskonna]] elu kõigi külgede range reglementeerimine ja jälgimine, üldkohustuslik fašistlik ideoloogia, [[juhikultus]], tegeliku [[demokraatia]], [[vabadus]]e ja [[inimõigused|õiguste]] mahasurumine. Sellele lisandusid sõjakas [[šovinism]], agressiivne välis[[poliitika]], piiramatu omavoli ja [[patriotism]]i nimel korda saadetud massiterror, vähemusrahvuste ([[ksenofoobia]], [[antisemitism]]), haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu, vaenuõhkkonna tekitamine poliitiliste vaenlaste otsimise, avaliku hukkamõistu ja jälitamisega.

Kohalikest oludest sõltuvalt omandas fašism eri maades erisuguse kuju. Fašistlik liikumine tekkis [[1919]]. aastal [[Itaalia]]s, kus Mussolini moodustas Fascio di Combattimento (‘Võitlusliit’). [[1921]] kujunes sellest [[Rahvuslik Fašistlik Partei]]. Esmakordselt kehtestatigi fašistlik kord Itaalias ([[1922]]–[[1943]]), seejärel [[Saksamaa]]l ([[1933]]–[[1945]]) ja teistes maades. Saksamaal esines fašism [[natsionaalsotsialism]]i nime all. Itaalia ja Saksamaa eeskujul ja toetusel tekkisid fašistlikud organisatsioonid I ja [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] vahelisel ajal ka paljudes teistes riikides: [[Hispaania]]s [[Falang]] (tuli [[kindral]] Franco juhitud [[putš]]i [[tagajärg|tulemusena]] võimule aastal [[1939]]) jt. [[Austria]]s kehtis [[1934]] – [[1938]] fašismist mõjustatud [[autoritaarsus|autoritaarne]] diktatuur, nn. [[klerikaalfašism]]. Samasugune olirežiim kehtis [[Portugal]]is alates 1930. aastaist valitsev režiim. Fašismile iseloomulikke jooni esines [[Ungari]]s 1930. aastail, [[Bulgaaria]]s [[1935]] – [[1944]], Kreekas [[1936]] – 1944–1944, samuti [[Ladina-Ameerika]] diktatuurideleriikides, [[Jaapan]]i [[militarism|militaristlikus]] režiimis jmja mujal.

Ka tänapäeval eksisteeribon maailma riikides [[neofašism|neofašistlikke]] liikumisi, mille ideoloogia rajaneb rohkemal või vähemal määral traditsioonilisel fašismil.