Vikipeedia

Ernest Hemingway: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Addbot (arutelu | kaastöö)
47 247 muudatust
P Bot: Migrating 108 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q23434 (translate me)
Liinaleps (arutelu | kaastöö)
24 muudatust
Resümee puudub
2. rida:
[[Pilt:Ernest Hemingway 1923 passport photo.TIF.jpg|pisi|Ernest Hemingway, 1923]]
[[Pilt:Ernest Hemingway Signature.svg|border|180px|right]]
'''Ernest Miller Hemingway''' ([[21. juuli]] [[1899]] [[Oak Park]] [[Illinois]] – [[2. juuli]] [[1961]] [[Ketchum]], [[Idaho]]) oli [[USA|Ameerika Ühendriikide]] kirjanik, üks kahekümnenda sajandi tähtsamaid ja mõjukamaid kirjanikke. LisaksPeale tema kuulsatelekuulsate raamatuteleraamatute on kuulusHemingway tuntud ka tema eluviisoma jakireva seigadeluviisi eluloostpoolest.
 
TaHemingway oli nn "kadunud põlvkonna" (maailmasõdade ajal elanud põlvkonna) üks juhtivaid kirjanikke. Hemingway töid mõjutasid esimeseEsimese maailmasõja läbi elanud inimesed, kes olid muutunud tõrjuvateks ja küünilisteks, kuid nõudlikeks emotsioonide alal ning neile vastukaaluks tavalised inimesed, kes leidsid rahuldust lihtsatest tegevustest nagu kalapüük.
 
Surm ja vägivald oliolid Hemingway loomingus pidevad teemad. Ta oli näinud mõlema maailmasõja vägivalda ja [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] õudusi.
 
Tema lemmikhobikslemmikhobi oli jahtimine. Samuti oli ta kurikuulus oma seikleva eluviisi tõttu.
 
17-aastaselt avaldas noor Hemingway oma esimese kirjandusliku teose.
18. rida:
Esitatud on tõendeid, et Hemingway tegi koostööd [[KGB]]-ga. Sellest annavad tunnistust Nõukogude Liidu julgeolekuteenistuse sellealased dokumendid. Hemingway toimiku kohaselt oli kirjaniku agendinimeks Argo ja oma abi pakkus mees KGB-le ise. "Ta avaldas korduvalt soovi meid aidata," öeldakse Hemingway toimikus. Julgeolekuteenistuse kaastööliseks värvati Hemingway 1941. aastal, enne oma Hiina-reisi. 1940-ndate lõpul teatasid venelased aga, et ei vaja ta teeneid enam. "Ta ei pakkunud mingit poliitilist informatsiooni," põhjendatakse kirjaniku toimikus koostöö lõpetamist.<ref>[http://www.guardian.co.uk/books/2009/jul/09/hemingway-failed-kgb-spy Hemingway revealed as failed KGB spy]</ref>
 
Oma elu lõpetas taHemingway [[enesetapp|enesetapuga]], mille põhjuseks võib pidada [[depressioon]]i, mis tulenes üha süvenevast [[alkoholism|alkoholismist]].
 
==Elulugu==
 
Ernest Miller Hemingway sündis [[21. juuli]]l [[1899]] [[Chicago]]s, Oak Pargi eeslinnas oma vanaisa majas. Ta oli kuuest lapsest teine. Tema isa Clarance Edmonds Hemingway oli arst ja tulihingeline kirikukoguduse liige ning ema Grace Hall laulis kirikukooris.
 
Kui Hemingway oli kuuene, suri tema vanaisa ning pere kolis uude majja. See oli kaheksa magamistoaga kolmekorruseline maja, kus oli ka kabinet isa töö jaoks. Kodus valitses range kord, pühapäeviti oli keelatud igasugune lõbutsemine, selle asemel käidi kirikus. Sõnakuulmatust karistati karmilt.
29. rida:
Juba kaheteistkümnendaks sünnipäevaks kingiti talle tulirelv.
 
HaridustHariduse omandas Hemingway Oak Park'iParki ja River Forest'iForesti keskkoolis. Ta oli väga tugev [[inglise keel]]es, aga huvitus ka teistest õppeainetest. Ta õppis poksima, talle meeldis teisi kiusata. Hemingway kirjutas ka artikleid kooli nädalalehele.
 
Hemingway keskkooli aastaraamatus oli tema kohta kirjutatud nõnda: "Ei leidu kedagi, kes oleks nutikam kui Ernie."
 
PealePärast kooli lõpetamist ei läinud HeminwayHemingway aga kolledžisse, ta tahtis hoopis kas kirjutada või siis minna sõjaväkke. Isa aga ei lubanud tal sõjaväkke minna ja nii otsustas Hemingway hakata töötama reporterina lehe "Kansas City Star" juures. Tema tööks oli kirjutada kõigest, mis toimus politseijaoskonnas, rongijaamas ja haiglas. (Õe Marcelline’i järgi oli tema ülesandeksülesanne kirjutada "tulekahjudest, kaklustest, matustest ja kõigest muust tähtsusetust teistele, kogenumatele reporteritele.")
 
Hemingway tahtis siiski väga [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]] osa võtta. Vigase vasema silma tõttu oli armeesse võtmine aga suuresti ebatõenäoline., Kuidkuid [[Punane Rist]] võttis ta kiirabi autojuhiks [[Itaalia]]-rindele.
 
Niipea kui Hemingway jõudis [[Milano]]sse, plahvatas terve laskemoona vabrik. Tema šokeerival algatusel korjati kokku surnukehad ja kanti surnukambrisse.
43. rida:
Ta armus ühte meditsiiniõesse – Agnes von Kurowsky’sse, kes jättis ta peagi maha nende liiga suure vanusevahe tõttu.
 
Hemingway ülendati Esimeseksesimeseks Leitnandiksleitnandiks ja autasustati hõbemedaliga vapruse eest.
 
[[1919]]. aasta jaanuaris olisaabus ta tagasi [[Ameerika]]s.sse Töötasning reporterinaalustas reporteritööd erinevate lehtedeajalehtede juures.
[[1920]]. aasta sügis oli olulise tähtsusega. TaSiis kohtas Hemingway noort neidu Hadley Richardson'iRichardsoni, kellega hiljem abiellus, ja kirjanikku [[Sherwood Anderson]]'i, kes veenis teda minema [[Pariis]]i oma kirjanduslikke püüdlusi teostamaellu viima.
 
[[1921]]. aasta sügisel sõitiski Hemingway oma naisega Pariisi. Seal tutvus ta mõjuka seltskonnaga, kelle seas olid [[Ezra Pound]], [[Gertrude Stein]], ja [[Francis Scott Fitzgerald]]. Seda aega kajastab teos "[[Pidu sinus eneses]]". Pariisi-perioodil ilmusid Hemingway esimesed ilukirjanduslikud teosed. Tuntuse tõi romaan "[[Ja päike tõuseb]]".
 
Lahutab[[1927]]. aastal lahutas Hemingway Hadley’st ja abiellub rikkaabiellus Arkansase rikka maaomaniku tütre Pauline Pfeifferiga.
 
[[1928]]. aastal pöördus Hemingway kodumaale tagasi. Elabning kolis Key Westis,Westi [[Florida]]s. KirjutabSel ajal ta kirjutas, kalastabkalastas, peabpidas jahti [[Aafrika]]s, võtabvõttis osa härjavõitlustest [[Hispaania]]s, tarbibtarbis rohkelt alkoholi ja kannatabkannatas depressiooni all. LahutabHiljem lõppes abielu Pauline’stPaulinega.
 
Hemingway elu oli tõeliselt kirev. Abiellub– ta abiellus ühtekokku neli korda.
 
VõtabHemingway võttis osa Hispaania kodusõjast. PealePärast selle lõppu asub Hemingway elama Kuubasse Havanna lähedale. Sealse olustiku põhjal kirjutatud jutustusjutustusest "[[Vanamees ja meri]]" sai otseseksotsene tõuge tõukeksHemingwayle [[Nobeli kirjanduspreemia|Nobeli kirjandusauhinna]] määramisel.
 
== Looming ==
64. rida:
*''The Torrents of Spring'' (1925)
*"[[Ja päike tõuseb]]" (1926; ''The Sun Also Rises'')
*"[[Hüvasti, relvad! / Jumalaga, relvad!]]" (1929; ''A Farewell to Arms'')
*"Kellel on ja kellel pole" (1937; ''To Have and Have Not'')
*"[[Kellele lüüakse hingekella]]" (1940; ''For Whom the Bell Tolls'')
*"Üle jõe ja puude varju" (1950; ''Across the River and Into the Trees'')
*"[[Vanamees ja meri]]" (1950; ''The Old Man and the Sea'')
*''"Noore Mehemehe Seiklusedseiklused" (1962); ''Adventures of a Young Man'')
*''Islands in the Stream'' (1970)
*"Eedeni aed" (1985; ''The Garden of Eden'')
76. rida:
===Lühijutustused, novellid===
*''Three Stories and Ten Poems'' (1923)
*''"Meie Ajalajal" (1925; ''In Our Time'' (1925)
*"Mehed ilma naisteta" (1927; ''Men Without Women'')
*''"Surm Pärastlõunalpärastlõunal" (1932; ''Death in the Afternoon'' (1932)
*''The Snows of Kilimanjaro''
*''Winner Take Nothing'' (1933)
85. rida:
*''The Essential Hemingway''(1947)
*''The Hemingway Reader''(1953)
*''"Ohtlik Suvisuvi" (1960; ''The Dangerous Summer'' (1960)
*''A Moveable Feast'' (1964)
*''The Nick Adams Stories'' (1972)
115. rida:
*Hõbedane sõjavapruse medal (Esimese maailmasõjas tegutsemise tõttu)
*Pronkstäht (Teise maailmasõja sõjakorrespondendiks olemise eest)
*[[Pulitzeri preemia]] [[1953]]. aastal (teose "Vanamees ja meri" eest)
*[[Nobeli kirjanduspreemia]] [[1954]]. aastal (teose "Vanamees ja meri" eest)
 
== Kirjandus ==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Ernest_Hemingway"