Ava peamenüü

Muudatused

[[1747]] kinkis keisrinna [[Jelizaveta Petrovna]] Cēsise kantslerile [[Aleksei Bestužev-Rjumin]]ile. [[1777]] omandas lossivaremed [[krahv]] [[Friedrich Wilhelm von Sivers]], kes laskis oma residentsi ehitada lossivaermete idaossa, ühendades selle otsaseina kindlustustorniga. [[1812]] rajati [[romantism|romantilises]] stiilis lossipark jalgteede, eksootiliste taimede ja [[veekogu]]dega, milles peegelduvad lossivaremed.
 
Linna[[1785]]. aastal nimetati linn [[Võnnu kreis]]i [[maakonnalinn]]aks, linna arengut kiirendasid [[1868]] linna jõudnud Riia–Pihkva maantee ja [[1889]] linna jõudnud raudtee.
 
Cēsisel on oluline koht nii [[Landesveeri sõda|Landesveeri sõjas]] kui ka Läti Vabariigi sõjaväe ajaloos: [[23. juuni]]l [[1919]] purustasid eestlased ja lätlased [[Võnnu lahing]]us ülekaalukad ''[[Landeswehr]]'''i väed. Selle lahingu mälestuseks tähistatakse [[Eesti]]s igal aastal 23. juunil [[Võidupüha]]. Linna keskväljakul asub [[Võnnu vabadussammas|monument]] Eesti ja Läti relvavendlusele (rajatud [[1924]], demonteeritud [[1951]], taastatud [[1998]])<ref>http://www.vietas.lv/objekts/uzvaras_piemineklis/</ref>
52 752

muudatust