Püroelekter: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
(Uus lehekülg: ''''Püroelekter''' (kreeka k ''pyrein'' põlema) on mõne kristalli ‒ püroelektriku ‒ omadus soojenemisel või jahtumisel elektriliselt polariseeruda. See tähendab, et...')
 
Resümee puudub
 
'''Püroelekter''' (kreeka k ''pyrein'' põlema) on mõne [[kristall]]i ‒ püroelektriku[[püroelektrik]]u ‒ omadus soojenemisel või jahtumisel elektriliselt polariseeruda. See tähendab, et püroelektriku temperatuuri muutmisel tekivad kristalli vastastahkudel [[elektrilaeng]]ud.<ref> http://entsyklopeedia.ee/artikkel/püroelekter1</ref> Mõõtmiseks piisava väärtusega elektripinget kutsub esile juba väga väike temperatuurimuutus.
 
Niisugust nähtust nimetatakse '''püroelektriliseks efektiks'''. See nähtus tehti kõigepealt kindlaks [[turmaliin]]i kristalli puhul (turmaliin on pool[[silikaat]]nepoolsilikaatsed mineraalid|poolsilikaatne [[mineraal]]). Tänapäeval kasutatakse mitmesuguseid tehiskristalle, nagu näiteks TGS ([[triglütsiinsulfaat]]) ja DTGS ([[deuteerium]]iga töödeldud triglütsiinsulfaat).
 
Püroelektriku kristalli temperatuuri muutumine ‒ kristalli soojenemine või jahtumine ‒ kutsub esile [[kristallivõre]] [[ioon]]ide vahekauguse muutumise. See omakorda põhjustab kristalli soojuspaisumist selle telje suunas, mis ühtib polarisatsiooni suunaga. Seejuures kristalli pinnal kujunevad pindlaengud neutraliseeritakse kiiresti läheduses leiduvate vabade elektrilaengute arvel. Järelikult ilmnevad elektrilaengud üksnes seoses kristalli temperatuuri võrdlemisi kiire muutumisega (näiteks tingituna soojust kiirguva objekti liikumisest). Püsiv kiirgus, näiteks päikeselt, ei põhjusta elektrilaengute tekkimist.