Kalibreerimine (metroloogia): erinevus redaktsioonide vahel

[[Tööstusrevolutsioon|Tööstusrevolutsiooni]] ajal tuldi välja ka esimeste [[kaudsed mõõtmised|kaudse mõõtmise]] seadmetega. [[rõhk|Rõhu]] mõõtmine on üks esimesi näiteid, kus lisaks otsemõõtmisele oli võimalik samu omadusi mõõta ka kaudselt. Enne tööstusrevolutsiooni oli enamlevinud viis rõhu mõõtmiseks hüdrostaatiline [[manomeeter]], mis kõrgete rõhkude mõõtmiseks pole aga eriti praktiline. Eugen Bourdon oli esimene, kes suutis konstrueerida seadme, millega oleks võimalik mõõta kõrgeid rõhke. Selle nimeks sai Bourdoni toru.

Parandamaks kalibreerimise [[kvaliteet|kvaliteeti]] ja tagamaks kalibreeritud seadmega saadud mõõtmistulemuste usaldusväärsust mitte ainult seadme omanikule, peaks kalibreerimine ja hilisemad mõõtmised olema võimalikult lühikese jälgitavuse ahelaga rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi [[SI-süsteemi ühikud|SI ühikuteni]]. Jälgitavuse saavutamiseks võrreldakse tulemusi kas otseselt või kaudselt rahvusvaheliste standarditega. Seda tööd peavad tegema riiklikele standarditele vastavad laborid, mis võivad kuuluda riigile või eraettevõtetele.

Tihti peetakse kalibreerimist ka seadme väljundi korrigeerimiseks või mõõteseadme väärtuste võrdsustamiseks kindlaksmääratud standarditega. Näiteks võib [[termomeeter|termomeetrit]] kalibreerida nii, et tehakse kindlaks konkreetse seadme viga ja seadistatakse see nii, et termomeeter näitaks mingis kindlas punktis õiget temperatuuri [[Celsiuse skaala|Celciuse skaalal]]. Väga väheseid seadmeid on võimalik seadistada nii, et nad vastaksid täpselt standarditele, millega neid võrreldakse. Suurema osa kalibreerimiste puhul on siiski tegu teadmata suuruse ja teadaoleva suuruse võrdlemise ja tulemuste ülesmärkimisega.