Kalibreerimine (metroloogia): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
11. rida:
Tööstusrevolutsiooni ajal tuldi välja ka esimeste [[kaudsed mõõtmised|kaudse mõõtmise]] seadmetega. [[rõhk|Rõhu]] mõõtmine on üks esimesi näiteid, kus lisaks otsemõõtmisele oli võimalik samu omadusi mõõta ka kaudselt. Enne tööstusrevolutsiooni oli enamlevinud viis rõhu mõõtmiseks hüdrostaatiline manomeeter, mis kõrgete rõhkude mõõtmiseks pole aga eriti praktiline. Eugen Bourdon oli esimene, kes suutis konstrueerida seadme, millega oleks võimalik mõõta kõrgeid rõhke. Selle nimeks sai Bourdoni toru.
[[Bourdoni toru|Bourdoni torus]] üritab alt torust sisenev rõhk lükata sirgeks kaardus olevat toru (vaakum üritab kaardus toru veel rohkem kõveraks suruda). Paindumise tagajärjel hakkab toru lahtine ots liikuma. Lahtine ots on mehaaniliselt ühendatud manomeetri esiküljel asuva näidikuga. See on kaudne mõõtmise viis ning selle täpsus oleneb täielikult sellest, kuidas on seadet kalibreeritud.
Isegi tänapäeval kasutatakse kaudmõõtmiste täpsuse kontrollimiseks ja parandamiseks otsemõõtmisi.
26. rida:
== Kalibreerimisprotsessi kirjeldus ==
Kalibreerimisprotsess algab kalibreeritava mõõtevahendi disainist. [[Disain]] peab olema võimeline hoidma seadme täpsust mingi intervalli vältel. Teisisõnu peavad seadme mõõtmistulemused jääma ettenähtud tingimustel mõõtes ettenähtud vea piiridesse ja seda kõike võimalikult pika perioodi vältel. Nendele tingimustele vastamine tõstab tõenäosust, et mõõteseade toimib nii, nagu ette nähtud.
Täpne tolerantsväärtuste määramise protsess on erinevates riikides ja erinevate seadmete puhul erinev. Üldjuhul määrab mõõteseadme tootja seadme mõõtemääramatuse, kalibreerimise intervallid ja ka keskkonnanäitajad, milles seadet hoida ja kasutada. Tegeliku kalibreerimisintervalli määrab kasutaja, see oleneb sellest, kui palju mõõteseadet reaalselt kasutatakse ja kui oluline on, et mõõtmistulemused ei väljuks etteantud vea piiridest.
45. rida:
== Kvaliteet ==
Parandamaks kalibreerimise kvaliteeti ja tagamaks kalibreeritud seadmega saadud mõõtmistulemuste usaldusväärsust mitte ainult seadme omanikule, peaks kalibreerimine ja hilisemad mõõtmised olema võimalikult lühikese jälgitavuse ahelaga rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi [[SI-süsteemi ühikud|SI ühikuteni]]. Jälgitavuse saavutamiseks võrreldakse tulemusi kas otseselt või kaudselt rahvusvaheliste standarditega. Seda tööd peavad tegema riiklikele standarditele vastavad laborid, mis võivad kuuluda riigile või eraettevõtetele.
== Instrumentide kalibreerimine ==
60. rida:
* Kasutaja määratud või tootja soovitatud ajal.
Tihti peetakse kalibreerimist ka seadme väljundi korrigeerimiseks või mõõteseadme väärtuste võrdsustamiseks kindlaksmääratud standarditega. Näiteks võib termomeetrit kalibreerida nii, et tehakse kindlaks konkreetse seadme viga ja seadistatakse see nii, et termomeeter näitaks mingis kindlas punktis õiget temperatuuri Celciuse skaalal. Väga väheseid seadmeid on võimalik seadistada nii, et nad vastaksid täpselt standarditele, millega neid võrreldakse. Suurema osa kalibreerimiste puhul on siiski tegu teadmata suuruse ja teadaoleva suuruse võrdlemise ja tulemuste ülesmärkimisega.
== Rahvusvaheline ==
Paljudes riikides on Rahvusvaheline Metroloogia Instituut, mille eesmärgiks on toimetada põhilisi mõõtmiste standardeid. Neid on võimalik kasutada kalibreerimise teel jälgitavusahela loomiseks mõõteseadme ja vastava [[SI-süsteemi ühikud|SI ühiku]] vahel. Pärast seda, kui allkirjastati Vastastikune Tunnustamise Leping, pole enam oluline, et mõõteseadme kasutaja omandaks mõõtmistulemuste
== Vaata ka ==
| |||