Ilmakaared: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
kreeka, rooma täiendus
4. rida:
Enamik maailma rahvaist tunneb ainult nelja ilmakaart: põhi, ida, lõuna, lääs, mille vahele jääb hulk liitnimedega vahekaari.
 
Näiteks põhi-ilmakaared [[põhi]] (Nord või North), [[ida]] (EastOst või OstEast), [[lõuna]] (SouthZüd või ZüdSouth), [[lääs]] (West) ja ja vahe-ilmakaared: NENO või NONE, SEZO või ZOSE, SWZW või ZWSW, NW.
 
Erandeiks on üksnes eestlased, soomlased, vepslased, liivlased, vadjalased ja bretoonid, kes tunnevad kaheksat erinimelist ilmakaart.
 
Eesti: [[põhi]] (N), [[kirre]] (NO/NE), [[ida]] (O/E), [[kagu]] (ZO/SEZSE), [[lõuna]] (Z/S), [[edel]] (ZW/SW), [[lääs]] (W), [[loe]] (NW).
 
Soome: pohjoinen (N), koillinen (NONE), itä (O/E), kaakko (ZO/SE), etelä (Z/S), lounas (ZW/SW), länsi (W), luode (NW).
 
Vepsa: pohjoine (N), homendezbok (NO/NE), päivnouzm (O/E), longibok (ZO/SE), suvi (Z/S), ehtbok (ZW/SW), päivlaskm (W), öbok (NW).
 
Liivi: púoi (N), ida (NO/NE), uomug, tuulesuunanatuulena maagor (O/E), lõõnag või lüünag (ZO/SE), jedāl (Z/S), lānš või läntš (ZW/SW), vest, ka ūdag, tuulesuunanatuulena vežgor (W), lúod (NW).
 
Vadja: põhja (N), cirre (NO/NE), itä (O/E), kaakko (ZO/SE), lõunaz (Z/S), etelä (ZW/SW), länsi (W), luvvõ (NW).
 
Eesti, soome, vepsa, vadja ja liivi ilmakaarte nimede kõrvutamine lubab saada mõninga ettekujutuse muistse Läänemere ja Vienamere (Valge mere) peamistest laevateedest.
 
BretooniLääne-Euroopas kasutavad tänaseni muistseid vahekaari bretoonid: Norzh (N), Biz (NE või NO), Reter (E või O), Gevred (SE või ZO), Su (S või Z), Mervent (SW või ZW), Kornôg (W), Gwalarn (NW).
 
Ilmakaarte vasteks võib pidada ka Vahemeremaade tuulteroosituulesuundi, suundikuna laevanduses on nad vastastikku asendatavad.
 
Näiteks ItaaliaVana-Kreeka: TramontanaBoreas (N), GrecaleKaikias (NO/NE), LevanteEuros (O/E), SciroccoApeliotes (ZO/SE), MezzogiornoNotos (Z/S), LibeccioLips (ZW/SW), L'OccidenteZephyros (W), MaestraleSkiron (NW).
 
Või HispaaniaVana-Rooma: TramontanaAquilo (N), GregarioCaurus (NO/NE), LevanteEurus (O/E), SirocoVolturnus (ZO/SE), MediodiaAuster (Z/S), LebeccioAfricus (ZW/SW), PonienteFavonius (WE), MistralThrascius (NW).
 
Itaalia: tramontana (N), grecale (NE), l'Oriente või levante (E), scirocco (SE), mezzogiorno või ostro (S), libeccio (SW), l'Occidente või ponente (W), maestrale või maestre (NW).
Navigatsioonis kasutatakse 32 põhi- ja vahekaart: N (Noord), NNNO, NNO, ONNO, NO, NONO,ONO, OONO, O (Oost), OOZO, OZO, ZOZO, ZO, OZZO, ZZO, ZZZO, Z (Zuid), ZZZW, ZZW, WZZW, ZW, ZWZW, WZW, WWZW, W (West), WWWN, WNW, NWNW, NW, WNNW, NNW, NNNW, N, iga jaotuse väärtus 11,25 kraadi.
 
Navigatsioonis kasutatakse traditsioonilisi 32 põhi- ja vahekaart: N (Noord), NNNO, NNO, ONNO, NO, NONO,ONO, OONO, O (Oost), OOZO, OZO, ZOZO, ZO, OZZO, ZZO, ZZZO, Z (Zuid), ZZZW, ZZW, WZZW, ZW, ZWZW, WZW, WWZW, W (West), WWWN, WNW, NWNW, NW, WNNW, NNW, NNNW, N, iga jaotuse väärtus 11,25 kraadi.
 
[[Pilt:Reinel compass rose.svg|thumb|200px|Tuulteroosi kujutis portugali kartograafi Pedro Reineli kaardil (1504)]]