Kasutaja:AKõõra/Turist: erinevus redaktsioonide vahel

=== Mõiste ''turist'' kasutusvaldkonnad: ===

Turistid on enamasti heatahtlikud, sõbralikud ja uudishimulikud, nende sooviks on suhelda kohalikega, samuti õppida tundma nende [[kultuur|kultuur]]i, [[komme|kombeid]] ja [[tava|tavasid]]. Neid huvitab, kuidas erinevate maade inimesed räägivad, mida söövad ja joovad ning kuidas elavad. Turistid tahavad end tunda teretulnuna, nad tunnevad end halvasti ja rahulolematult, kui nad kohtuvad ebasõbralike kohalikega või kui neid ei mõisteta. Samuti peaks iga turist andma omapoolse panuse, et kohalikud inimesed suhtuksid neisse sõbralikult ja tunneksid end hästi. Neil tuleb väärtustada ja austada kohalikke elanikke. Samuti nende kultuuri, kombeid ja tavasid. Turistid peavad hoidma kohalikku [[keskkond|keskkond]]a ja pärandit. Nad peavad vältima inimestele ohtlikke harrastusi ja [[ühiskond|ühiskonna]] poolts taunitavaid tegevusi. Külastajatel on suur osatähtsus keskkonna, [[majandus|majandus]]e ja [[kultuuriväärtus|kultuuriväärtus]]te [[jätkusuutlik areng|jätkusuutliku areng]]u toetamisel. Tähtis on see, et iga turist oskaks väärikalt ja õigesti käituda. See väljendub austuses kohaliku elu-oli ja inimeste vastu, erinevate kultuuride siiras huvitumises, ka [[loodus|loodust]] ja muid [[ressurss|ressursse]] (vett, elektrit) säästvas majandamises. Selleks, et reisil olla hea turist, tuleb õppida turistiks olemist ja vastutada oma käitumise ning tegude eest.<ref name="tooman"> Tooman, H., 2010. Kuidas kasvab turismipuu? Kirjastus Argo, AS Printon. Lk 85</ref>

OnReisijaid teada,ja turiste etklassifitseeriti juba enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] tegeldi reisijate ja turistide klassifikatsiooni probleemidega. Selle aja välismaalastest reisijate ja turistide reisimist nimetati üldnimetusega ''võõraste liikumine''. [[Aletta J. Norval|Aletta J. Norval]] liigitas reisijad kolme klassi:

Aja jooksul igasIgas turismipiirkonnas on selgelt välja kujunenud turistideturistid ja situatsioonide tüüpesituatsioonid, millest sõltuvalt piirkond areneb. Selline mõistmine on kaasa toonud mitmeid katseid määratleda alternatiivseid turismistruktuure. [[S.Williams|Stephen Williams]] (1998) on proovinud struktureeridastruktureerinud turiste ja turismitüüpe erinevatesseeri kategooriatesse erinevateeri tunnuste alusel.

Selline struktureerimine aitab meil:

=== Stephen Williams'iWilliamsi tüpoloogia ===

* Organiseeritud massituristid. Need inimesed reisivad läbi reisikorraldaja kaudu ja seetõttu on sõltuvad reisikorraldajast. Massiturist kasutab reisimiseks üldjuhul reisipakette, mis sisaldavad transporti, majutust, ööbimist ja [[ekskursioon|ekskursioone]]. Nad reisivad sihtkohtadesse, mis on pigem tuntud kui uudsed. See tähendab, et vastava sihtkohaga on üldjuhul varasemad kogemused, kas endaendal või kellegi teise läbikellelgi olemasteisel. Selles sektoris domineerivad puhketuristid.

* Individuaal-Üksikud või väikesegrupilisedväikegrupiga massituristid. Sellesse gruppi paigutuvad turistid kasutavad selliseid reisipakette, kus on olemas transport ja majutus, kuid ülejäänud reisi planeerivad ise. Reisimisel kasutavad reisiteatmikke ja teiste kogemusi. Otsitakse mõningal määral harjumuspäraseid kogemusi, kuid pakuvad huvi ka uued ja huvitavad kohad, mida ise avastada. See sektor sisaldab näiteks ärituriste, samuti ka puhketuriste ning on kohandatud pigem sellistelehariduse turismivaldkondadeleja nagukultuuri haridus ja kultuurturismivaldkonnale.

* Üksikud reisijad ja avastajad. Need inimesed tavaliselt otsivad tavaliselt uudsust ja kogemusi, mida pole võimalik saada massiturismiga. Nad soovivad suhelda, kogeda ja avastada ise. Selles sektoris reisija võib olla kindla eesmärgiga. Selleks võib olla näiteks [[äri|äri]], [[usk|usk]] või [[tervis|tervis]]. Kuigi ka siia gruppi kuulujad kasutavad mõningaid turismitööstuse elemente. Nendeks võivad olla näiteks majutus ja transport.

=== [[Stanley Plog|Stanley Plog'iPlogi]] tüpoloogia ===

Williamsi tüüpi liigitus on problemaatiline, kuna see ei võta arvesse üha suurenevat eri puhkuseliikide ja -kohtade valikut. Neid aspekte arvestavalt töötas välja Plog (1974)välja ühe populaarsema selle alaseturismitüüpide teooria, mis põhineb [[USA|USA]] elanikkonnal. Plog identifitseeris kaks vastandlikku turismitüüpi. ''Allocentric'' on turistid, kes ootavad oma puhkuselt seiklusi ja on valmis võtma riske. Nad eelistavad puhkusi eksootilistesse paikadesse ning eelistavad reisida iseseisvalt. Skaala teises otsas on ''psychocentric''. Need turistid pööravad tähelepanu pigem vaimsele poolele ja koondavad oma mõtteid väikestele probleemidele elus. Puhkusel nad ei ole nad seiklushimulised, üldjuhul eelistavad asukohti, mis on sarnased nende kodusele keskkonnaale. Sellised turistid võivad korduvalt tagasi reisida samadesse sihtkohtadesse, kus nad on kogenud meeldivaid kogemusi ja kus nad tunnevad end turvaliselt, kuna koht on tuttav.<ref name="Hall"> Hall, C.M., Page, S., 2006. The Geography of Tourism and recreation: environment, place and space, third edition, New York, London. Lk 70</ref>

Kuigi Plog'iPlogi tüpoloogia esindab lihtsalt mudelit, mis selgitab mingil määral turismi motivatsiooni aspekte, on mõningaid raskusi selle rakendamisel. Üks aspekt, näiteksNäiteks on see, et nii turistid kui ka sihtkohad aja jooksul muutuvad. Nooruk võib olla ''allocentric'' teatud eluetappidel ja muutuda näiteks siis, kui perre sünnivad lapsed.<ref name="Hall"/>

Turismi uurijadTurismiuurijad on välja töötanud erinevaid süsteeme, kuidas määratleda turiste, kuid suur osa sellest tehtud töödesttööst põhines mitte-empiirilistemitteempiirilistel uuringuteuuringutel ja alles 1980. aastal hakkasid teadlased läbi kvantitatiivsete uuringute turistideabil motivatsioonituristidemotivatsiooni kirjeldama.<ref>Hall, C.M., Page, S., 2006. The Geography of Tourism and recreation: environment, place and space, third edition, New York, London. Lk 71</ref>