Suurajukoor: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
4. rida:
Suurajukoor on üks keerulisemaid ajuosasid, sisaldades väga palju [[närvirakk|närvirakk]]e (ligikaudu 10–14 miljardit), mis paiknevad kuues kihis.<ref name="Anatoomia">L.Gavrilov, V.Tatarinov."Anatoomia". Tallinn: Valgus, 1985, lk 300 </ref>
[[Närilised|Näriliste]] ning teiste väiksemate [[imetaja|imetaja]]te ajukoor on sile, kuid suuremate
| Aeg = 2002 | Kasutatud = 28.09.2013 }}</ref> Need võimaldavad pinda suurendada, mahutades seega rohkem
Ajukoor moodustab [[suuraju|suuraju]] kaalust umbes kolmandiku.
Suurajukoor on kõige hilisema arenguga osa [[kesknärvisüsteem|kesknärvisüsteem]]ist. Sellega on seotud mõtlemine, meeleelundite talitlus, aistingute ja tajude teke, õppimine ning täpsete tahtlike liigutuste sooritamine.<ref name="füsioloogia">Peet-Henn Kingisepp."Inimese füsioloogia". Tartu: AS Atlex, 2006, lk 256.</ref>
36. rida:
[[Närvirakk|Närvirakud]] asetsevad [[fülogeneetika|fülogeneetiliselt]] vanades peaajuosades tihkelt koos, kuid [[suuraju|suuraju]] koores asetsevad nad kihiti, mis võimaldab efektiivsemat talitlust.<ref name="bio">J.Aul."Inimese anatoomia õpik bioloogidele". Tallinn: Valgus, 2.trükk, 1976, lk 170–174 </ref>
Kuju ja [[jätke|jätkete]] kuju poolest jaotatakse [[rakk|rakke]] [[pikaneuriidilised rakud|pika]]- ja [[lühineuriidilised rakud|lühineuriidilisteks]] [[rakk|rakkudeks]]. [[Pikeneuriidilised rakud|Pikaneuriidilised]]
Esinevad järgmised närvirakkude kihid:
I [[Molekulaarkiht|Molekulaarkiht]] (''lamina molecularis''), kus paiknevad vaid üksikud
II [[Välimine granulaarkiht|Välimine granulaarkiht]] (''lamina granularis externa'') on tihedalt pakitud arvukate [[püramiidrakud|püramiid-]] ja [[sõmerrakk|sõmerrakkudega]].
|