Redaktsioon: 11. oktoober 2013, kell 21:17 redigeeri Ki.Karis (arutelu \| kaastöö) 81 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. oktoober 2013, kell 21:18 redigeeri eemalda Ki.Karis (arutelu \| kaastöö) 81 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
4. rida: Suurajukoor on üks keerulisemaid ajuosasid, sisaldades väga palju [[närvirakk\|närvirakk]]e (ligikaudu 10–14 miljardit), mis paiknevad kuues kihis.<ref name="Anatoomia">L.Gavrilov, V.Tatarinov."Anatoomia". Tallinn: Valgus, 1985, lk 300 </ref> [[Närilised\|Näriliste]] ning teiste väiksemate [[imetaja\|imetaja]]te ajukoor on sile, kuid suuremate ~~imetaja\|~~imetajate (näiteks inimese) suuraju pind on liigendunud vagude varal sagarateks ja käärudeks.<ref> {{netiviide \| Autor=Eric C.Olsen & Christopher A.Walsh \|URL = http://www.walshlab.org/pdf/Olson.pdf\|Pealkiri= Smooth, rough and upside-down neocortical development \| Aeg = 2002 \| Kasutatud = 28.09.2013 }}</ref> Need võimaldavad pinda suurendada, mahutades seega rohkem ~~närvirakk\|~~närvirakke ning soodustades verevarustust. Liigendatuse tõttu on koore pindala suhteliselt suur – ligikaudu 1500–2200 cm².<ref name="ana"></ref> Ajukoor moodustab [[suuraju\|suuraju]] kaalust umbes kolmandiku. Suurajukoor on kõige hilisema arenguga osa [[kesknärvisüsteem\|kesknärvisüsteem]]ist. Sellega on seotud mõtlemine, meeleelundite talitlus, aistingute ja tajude teke, õppimine ning täpsete tahtlike liigutuste sooritamine.<ref name="füsioloogia">Peet-Henn Kingisepp."Inimese füsioloogia". Tartu: AS Atlex, 2006, lk 256.</ref> 36. rida: [[Närvirakk\|Närvirakud]] asetsevad [[fülogeneetika\|fülogeneetiliselt]] vanades peaajuosades tihkelt koos, kuid [[suuraju\|suuraju]] koores asetsevad nad kihiti, mis võimaldab efektiivsemat talitlust.<ref name="bio">J.Aul."Inimese anatoomia õpik bioloogidele". Tallinn: Valgus, 2.trükk, 1976, lk 170–174 </ref> ~~Närvirakk\|~~Närvirakkude kuus kihti erinevad üksteisest rakulise koostise ja rakkude tiheduse poolest.<ref name="histoloogia">P.Hussar, Ü.Hussar, J.Kärner, T.Suuroja."Histoloogia". Tartu: OÜ Halo Kirjastus, 2005, lk 177 </ref> Kihid märgitakse enamasti Rooma numbritega I, II, III, IV, V ja VI, kus I on välimine ning VI sisemine kiht.<ref>http://www.dartmouth.edu/~rswenson/NeuroSci/chapter_11.html</ref> Kuju ja [[jätke\|jätkete]] kuju poolest jaotatakse [[rakk\|rakke]] [[pikaneuriidilised rakud\|pika]]- ja [[lühineuriidilised rakud\|lühineuriidilisteks]] [[rakk\|rakkudeks]]. [[Pikeneuriidilised rakud\|Pikaneuriidilised]] ~~närvirakk\|~~närvirakud on suured ja püramiidja kujuga. Viiendas ja kuuendas kihis on need peamisteks ~~närvirakk\|~~närvirakkudeks. [[Lühineuriidilised rakud\|Lühineuriidilised närvirakud]] on väikesed ämbliku- ja tähekujulised rakud. Neid leidub [[suuraju\|suuraju]] koore kõikides kihtides, kõige enam teises ja kolmandas kihis. [[Lühineuriidilised rakud\|Lühineuriidilised rakud]] võtavad vastu erutusi ja levitavad neid koore kaugematesse piirkondadesse.<ref name="bio"></ref> Esinevad järgmised närvirakkude kihid: I [[Molekulaarkiht\|Molekulaarkiht]] (''lamina molecularis''), kus paiknevad vaid üksikud ~~närvirakk\|~~närvirakud. II [[Välimine granulaarkiht\|Välimine granulaarkiht]] (''lamina granularis externa'') on tihedalt pakitud arvukate [[püramiidrakud\|püramiid-]] ja [[sõmerrakk\|sõmerrakkudega]].

Suurajukoor: erinevus redaktsioonide vahel