Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
 
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:LocationMalayPeninsula.png|thumb]]
'''Malaka poolsaar''' ([[malai keel]]es ''Semenanjung Tanah Melayu'') on [[poolsaar]] [[Aasia]] kaguosas, [[Indohiina poolsaar]]e lõunaosa. Seda ka nimetatakse '''Kra poolsaareks''', sest poolsaare põhjaosapõhjaosas onasuva [[Kra maakitsus|Kra maakitsuse]] järgi.
 
==Asukoht==
Malaka poolsaart ümbritsevad läänest [[Tai laht]], [[Lõuna-Hiina meri]] (lahutab poolsaart [[Kalimantan]]ist), [[Johori väin]] (lahutab [[Singapur]]ist), [[Singapuri väin]], [[Malaka väin]] ja [[Andamani meri]]. Poolsaare pikkus põhjast lõunasse on 1127 km, suurim laius on 322 km, pindala on 131 300 km².
 
==Geograafia==
Malaka poolsaare [[pinnamood]] on peamiselt mägine, poolsaare keskosas paikneb paralleelselt mitu mäeahelikku. Poolsaare lõunaosas mäed muutuvad madalikuks,mäed kohati künklikukünklikuks tasandikstasandikuks. Kõige läänepoolseim [[Lariti mäeahelik]] on suhteliselt lühike. [[Peraki jõgi]] eraldab seda [[Keskahelik]]ust, mis ülatub edasi lõuna poole ja lõpeb [[Melaka]] linna lähedal. Kõige kõrgem Malaka poolsaare kõige kõrgem tipp on [[Tahani mägi]] (2190 m). Mäed koosnevad [[graniit]]idest, [[lubjakivi]]dest ja [[savikilt]]adest. Jõed on lühikesed aga veerohked. Suurte jõgede merre suubumisel tekkivad [[estuaarid]]. Malaka poolsaare kõige pikim jõgi on [[Pahangi jõgi]], mis voolab läänest itta ja suubub Lõuna-Hiina merre. Peraki jõgi saab aluse mägedes [[Taiwan|Tai]] piirilt ja voolab põhjast lõuna poole ning suubub Malaka väina.
 
==Kliima==
[[Pilt:Malaysia Genting Highland 4.JPG|thumb|300px|Malaisia Genting Highland]]
Kliima on Malaka poolsaarel [[ekvatoriaalne kliima|ekvatoriaalne]]. Kogu aasta jooksul õhutemperatuur kõigub 25 kuni 28 kraadini ulatuses. Mägedel kliima muutub jahedamaks. Sajab aasta jooksul enam-vähem sarnaselt, aga [[Mussoon|suvemussoonide]] tõttu sajab rohkem suvel.
 
==Loodus==
Jõed on lühikesed aga veerohked. Suurte jõgede merre suubumisel tekkivad estuaarid. Malaka poolsaare kõige pikim jõgi on [[Pahangi jõgi]], mis voolab läänest itta ja suubub Lõuna-Hiina merre. Peraki jõgi saab aluse mägedes Tai piirilt ja voolab põhjast lõuna poole ning suubub Malaka väina.
Malaka poolsaare rannikul kasvavad kitsa ribana [[mangroov]]id. Mere ja jõgede kallastel kasvavad madalad [[nipa palm]]id, nende kohal kõrguvad [[Harilik viigipuu|viigipuud]], puukujulised sõnajalad ja [[bambus]]e padrikud. Tasandikud ja mäenõlvade alumised osad on kaetud [[vihmamets]]adega. Metsades kasvavad peamiselt [[Kaksiktiibviljalised|kaksiktiibviljaliste]] puude liigid, mis annavad hinnalist kõva [[Puit|puitu]]. Seda kasutatakse laevade ehitamisel ning parketi ja kalli mööbli valmistamiseks. Mägedes kasvavad igihaljad [[Tamm|tammed]], [[rododendron]]id ja kohalikud okaspuud.
 
Metsades kasvavad paljud inimesele kasulikud taimedtarbetaimed – [[banaan (perekond)|banaan]]id, [[harilik papaia|papaia]], [[mangostanipuu]], [[leivapuu]], [[ingveripuu]], rannikul [[kookospalm]]id. Malaka poolsaarel kasvatatakse [[kautšukipuu|kautšukipuud]], mis toodi sisse [[Brasiilia]]st.
Malaka poolsaare rannikul kasvavad kitsa ribana [[mangroov]]id. Edasi merest suunas ja jõgede kaldadel kasvavad madalad [[nipa palm]]id, nende peal tõusevad kõrgele [[fiikus]]id, puukujulised sõnajalad ja [[bambus]]e padrikud.
 
Loomastik on väga rikas. ElutsevadPoolsaarel elutsevad [[gibon]]id, [[makaak|makaagid]], erinevad [[Hirv|hirveliigid]], [[kits|kitsed]]ad ja [[metssiga|metssead]] (Malaka poolsaare aborigeenide lemmiktoit). Suurtest kabjalistest elutsevadesinevad [[must-ninasarvik]], [[banteg]], [[aasia taapir]]. Elutsevadning [[india elevant|elevandid]], keda aga neid tööloomadena ei kasutata. Kiskjadest elutsevadelavad metsades [[tiiger|tiigrid]], [[Leopard|leopardid]], mustad [[malai karu|malai karud]], punased [[hundid]], [[mangust|mangustid]]. On palju linde. Jõgedes ja soodes elutsevad [[krokodiilKrokodill|krokodillid]]id. On palju [[Maod|madusid]], [[Kilpkonn (perekond)|kilpkonni]] ja [[Sisalikulised|sisalikke]].
Tasandikud ja mäenõlvade alamosad on kaetud [[vihmamets]]adega. Metsades kasvavad peamiselt kaksiktiibviljaliste puude liigid, mis annavad hinnalist kõva puitu. Seda kasutatakse laevade ehitamisel, parketi ja kalli mööbli valmistamisel.
 
Mägedes kasvavad igihaljad tammed, [[rododendron]]id ja kohalikud okaspuud õrnade oksadega.
Metsades kasvavad paljud inimesele kasulikud taimed – [[banaan (perekond)|banaan]]id, [[harilik papaia|papaia]], [[mangostanipuu]], [[leivapuu]], [[ingveripuu]], rannikul [[kookospalm]]id.
 
Loomastik on väga rikas. Elutsevad [[gibon]]id, [[makaak|makaagid]], erinevad hirveliigid, [[kits]]ad ja [[metssiga|metssead]] (Malaka poolsaare aborigeenide lemmiktoit). Suurtest kabjalistest elutsevad [[must-ninasarvik]], [[banteg]], [[aasia taapir]]. Elutsevad [[india elevant|elevandid]], aga neid tööloomadena ei kasutata. Kiskjadest elutsevad [[tiiger|tiigrid]], leopardid, mustad malai karud, punased hundid, mangustid. On palju linde. Jõgedes ja soodes elutsevad [[krokodiil]]id. On palju madusid, kilpkonni ja sisalikke.
 
==Inimasustus==
Malaka poolsaare idaosas asub [[Taman-Negara rahvuspark]].
 
Malaka poolsaare [[põliselanik]]ud on [[senoid]] ja [[semangid]], kes räägivad [[austroaasia keeled|austroaasia keeli]].
 
Malaka poolsaar on jagatud mitme riigi vahel. jaElanikke seal elanikkeon järgmiselt:
Malaka poolsaarel kasvatatakse [[kautšukipuu]]. Selle puu seemneid oli sisseveedud [[Brasiilia]]st.
 
Malaka poolsaar on jagatud mitme riigi vahel ja seal elanikke järgmiselt:
 
*poolsaare loodeosa: [[Birma]] kõige lõunapoolseim osa (1,4 mlj inimest);