|
Suuraju koore viimane kiht läheb üle [[valgeaine|valgeaineks]], kus paikneb rohkelt müeliniseerumata ja müeliniseerunud rakke ning [[gliiarakud|gliirakkegliiarakke]]. [[Närvirakk|Närvirakkude]] vahel eristatakse kiude: radiaal-, interradiaal-, supraradiaal- ja tangentsiaalkiude. <ref name="histoloogia"></ref>
==Funktsionaalsed väljad==
===Motoorsed väljad===
[[Motoorne väli|Motoorsed väljad]] on koondunud peamiselt [[otsmikusagar|otsmikusagar]]a [[pretsentraalkäär|pretsentraalkääru]]- ning [[paratsentraalsagarik|paratsentraalsagariku]] piirkondadesse.
Alumiste kehaosade (alajäsemete) tahteliste liigutuste alad asuvad [[pretsentraalkäär|pretsentraalkäär]]u ülemistes osades ning ülemiste kehaosade (näo, kaela, ülajäsemete) motoorsed alad paiknevad [[presentraalkäär|pretsentraalkääru]]u alumistes osades. Päraku ja kusiti tahtelise sulgemise väljad paiknevad [[paratsentraalsagariku|paratsentraalsagarikusparatsentraalsagarik]]us. [[Otsmikusagar|Otsmikusagaras]]as asuvad veel [[mälumislihas|mälumislihaste]]te, neelu, keele ja kõri tahteliste liigutuste väljad.
Nimetatud motoorsetest piirkondadest saavad alguse tahtelise liigutuste sooritamiseks [[püramidaalteed|püramidaalteed]]. [[Püramidaalteed|Püramidaalteed]] ristuvad [[piklikaju|piklikaju]] tasandil, mille tõttu juhib ühe poolkera tegevus vastaskehapoole motoorikat.
Sekundaarsed motoorsed väljad on vajalikud üksikute liigutuste mälupiltide talletamiseks. Sellisteks keskusteks on näiteks keskses [[otsmikukäär|otsmikukäärus]] paiknev motoorne kirjutamisväli ning alumises otsmikukäärus asuv kõneväli. Kui motoorne kirjutamisväli kahjustub, ei saa inimene teha kirjutamisliigutusi. Motoorse kõnevälja häire korral ei saa inimene rääkida, kuigi selleks vajalikud [[lihas|lihased]] on terved.<ref name="ana"></ref>
Alajäsemete sensoorsed väljad on kääru kõige kõrgemas ning ülajäsemete sensoorsed väljad kõige madalamas osas. Kui nimetatud sensoorsed piirkonnad on vigastastatud, ei tunne inimene kompimisel esemeid ära. Nägemispiirkond asub [[kuklasagar|kuklasagara]] piirkonnas ja selle vigastamise korral kaotab inimene nägemise. Nägemispiirkonna lähedal paikneva nägemismälu vigastamise korral näeb inimene esemeid, kuid ei tunne neid ära.
Juhul kui vigastatud on alumises [[kiirusagarik|kiirusagarikus]] paiknev lugemiskeskus, on inimene võimeline nägema numbreid ja tähti, kuid ei saa aru nende tähendusest. Ülemise [[oimukäär|oimukääru]] keskosas paikneb kuulmiskeskus, mille taga on akustiline kõnekeskus. Selle vigastamise korral kuuldakse sõnu, kuid ei mõisteta nende tähendust.<ref name="ana">< /ref>
==Assotsiatsioonipiirkonnad==
Ülejäänud suuraju poolkerade koore piirkondades asuvad [[assotsiatsioonipiirkond|assotsiatsioonipiirkonnad]]. Sinna jõuab informatsioon kas [[projketsiooniväliprojektsiooniväli|projektsiooniväljadelt]] või otse [[taalamus|taalamuselt]]elt. [[Assotsiatsioonipiirkond|Assotsiatsioonipiirkonnad]] moodustavad inimesel kuni poole ajukoore pinnast. <ref name="füsioloogia">< /ref> Neist kõige tähtsam ala paikneb [[otsmikusagar|otsmikusagaras]]. Seal toimub tahte kujundamine ning informatsiooni talletamine.
[[Assotsiatsioonipiirkond|Assotsiatsioonipiirkonna]] vigastamise korral aeglustub inimese käitumine, kaob huvi erinevate tegevuste ja ümbruse vastu ning mõtlemisvõime. [[Oimusagar|Oimu]]- ja [[kuklasagar|kuklasagara]] [[assotsiatsioonipiirkond|assotsiatsioonipiirkonnad]] on seotud rääkimisega ning oma keha asendi tajumisega ruumis. [[Kiirusagar|Kiirusagara]] vastavates piirkondades ühendatatakseühendatakse kõikidest [[retseptor|retseptoritest]] saadav informatsioon ning edastastatakseedastatakse see [[otsmikusagar|otsmikusagarale]]. <ref name="ana">< /ref>
==Projektsiooniteed==
[[Projektsiooniteed|Projektsiooniteed]] on olulised, sest nende kaudu toimub ühendus suurajukoore ja madalamal asuvate ajuosade vahel. [[Projektsiooniteed|Projektsiooniteed]] jaotuvad kaheks: alanevad ja ülenevad teed.
*Ülenevad teed ühendavad [[taalamus|taalamust]] ja [[põlvikkeha|põlvikkehasid]] suurajukoore üksikute väljadega. Need on ülenevate juhtteede jätkuks, mida mööda saabub ajukoorde informatsioon keha mitmesugustest [[retseptor|retseptoritest]].
*Alanevad projektsiooniteed ühendavad suurajukoort [[seljaaju|seljaaju]] ja [[peaaju|peaaju]] teiste osadega. Alanevate projektsiooniteede kaudu avaldab suurajukoor reguleerivat toimet kõikidele teistele [[kesknärvisüsteem|kesknärvisüsteemi]] osadele ja nende kaudu omakorda kõikidele [[elund|elunditele]].<ref name="ana">< /ref>
==Neuropsühholoogilised häired==
Mitmed [[neuropsühholoogia|neuropsühholoogilised häired]] on tingitud ajukoore kahjustusest.
*[[Apraksia|Apraksia]] on võimetus sooritada varem õpitud liigutusi, kuigi [[lihashalvatus|lihashalvatust]] ega [[koordinatsioonihäire|koordinatsioonihäireid]] ei esine.<ref name="neuro">Osama O. Zaidat, Alan J. Lerner. "Neuroloogia taskuraamat". Tallinn:AS medicina, 2004. ISBN 9985829522 </ref> [[Apraksia|Apraksia]] on põhjustatud [[otsmikusagar|otsmikusagara]] kahjustustest.<ref> {{netiviide | Autor= Jasvinder Chawla |URL =http://emedicine.medscape.com/article/1136037-overview|Pealkiri= Apraxia and Related Syndromes | Väljaanne= Medscape |Aeg = 2013 | Kasutatud = 28.09.2013 }}</ref>
| Väljaanne= Medscape |Aeg = 2013 | Kasutatud = 28.09.2013 }}</ref>
*[[Agnoosia|Agnoosia]] on [[tajuvõimetus|tajuvõimetus]]. Üheks näiteks on [[visuaalne agnoosia|visuaalne agnoosia]], mille korral inimene näeb esemeid, kuid ei saa aru, mis need on. <ref>http://entsyklopeedia.ee/artikkel/agnoosia/</ref> [[Agnoosia|Agnoosia]] on seotud ajukoore kahjustusega [[kuklasagar|kukla]]-, [[oimusagar|oimu]]- või [[kiirusagar|kiirusagarates]].<ref> {{netiviide | Autor= John D.W.Greene| URL=http://jnnp.bmj.com/content/76/suppl_5/v25.full|Pealkiri= Apraxia, agnosias, and higher visual function abnormalities| Väljaanne= Journal Neurology, Neurosurgery&Psychiatry | Aeg = 2005 | Kasutatud = 28.09.2013 }}</ref>
*[[Afaasia|Afaasia]] on normaalse kõneoskusega isikul tekkinud kõnehäire. [[Afaasia|Afaasiaga]] inimesel esineb kõne-, kirjutamis- ja lugemisvõime puudulikkus. [[Afaasia|Afaasia]] on põhjustatud [[oimusagar|oimu]]-, [[kiirusagar|kiiru]]- või [[otsmikusagar|otsmikusagara]] kahjustustest.<ref name="neuro">< /ref>
== Viited ==
{{viited}}
[[Kategooria:Peaaju]]
| 