Vikipeedia

J. K. Rowling: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Liinaleps (arutelu | kaastöö)
24 muudatust
Resümee puudub
1. rida:
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Jk-rowling-crop.JPG|pisi]]
'''J. K. Rowling''' (kodanikunimega '''Joanne Rowling'''; sündinud [[31. juuli]]l [[1965]] [[Yate]]'is [[Inglismaa]]l) on inglise kirjanik. J. K. Rowling on populaarse raamatusarja "[[Harry Potter (romaanisari)|Harry Potter]]" looja. Teda loetakse üheks rikkaimaksrikkamaks kirjanikuks.
 
== Elukäik ==
12. rida:
Rowling omandas humanitaarteaduste bakalaureusekraadi [[Exeteri Ülikool]]is. Pärast aastast õppimist [[Pariis]]is kolis ta Londonisse, kus asus tööle [[Amnesty International]]is uurija ja kakskeelse sekretärina. 1990. aastal, kui Rowling oli neli tundi edasi lükatud rongireisil [[Manchester]]isse, tuli täielikul kujul tema mõtteisse idee noorest poisist, kes astub võlukunstikooli. Jõudes Claphami teede ühenduskohani alustas ta kohe idee kirja panemisega. Sama aasta detsembris suri Joanne’i ema Anne Rowling. See mõjutas raamatu kirjutamist ning seetõttu tutvustas ta „Harry Potteri“ esimeses osas ka Harry kaotusvalu, kuna teadis seda tunnet hästi.
 
Seejärel kolis J.K. Rowling Portugali [[Porto]] linna, kus asus tööle inglise keele õpetajana. 1992. aasta 16. oktoobril abiellus ta portugali telereporteri Jorge Arantesega. 27. juulil 1993 sündis neil tütar Jessica, kes sai oma nime Jessica Mitfordi järgi. Jorge ja Joanne lahutasid sama aasta novembris. Detsembris kolis Joanne tütrega Šotimaale [[Edinburgh]]i, et olla lähedal oma õele Dianne’ile. Sel perioodilajal diagnoositi Rowlingul [[kliiniline depressioon]] ningvõimaliku peeti võimalikuks enesetappuenesetapuohuga. SeeDepressiooni haigusall tõikannatamine talleinspireeris agaRowlingut mõttelooma dementoritestdementorid, hingeta olenditestolendid „Harry Potteri“ raamatusPotteris“.
 
Pärast Jessica sündi ja lahutust Jorge Arantesest jättis Rowling õpetajatöö Portugalis. Et õpetada Šotimaal, pidi ta läbima aastapikkuse õpetajakursuse. Rowling alustas kursust 1995. aasta augustis, kui oli lõpetanud oma esimese romaani ning elatus ainult sotsiaaltoetusest. TaTal kirjutasoli paljudestavaks kirjutada kohvikutes, eriti tihti külastas ta Nicholsoni kohvikuskohvikut, kui suutis Jessica magama panna.
 
== Läbimurre ==
 
1995.Vanal aastaltrükimasinal oli Rowling lõpetanud oma käsikirjakirjutatud „[[Harry Potter ja tarkade kivi]]“ jaokskäsikiri omavalmis vana manuaalse trükimasina1995. abilaastaks. ChristopheriKirjasta Kirjandusagendidotsingul nõustusid Rowlingut esindama kirjastajakirjastusagendid otsinguilChristopher Little'i kirjastusagentuurist. RaamatRaamatut toimetatipakuti kaheteistkümnessekaheteistkümnele kirjastussekirjastusele, millestkuid kõik keeldusid. Aasta hiljem sai Rowling lõpuks rohelise tule, kui BarryLondonis Cunninghamasuva Bloomsbury’st,väikese väikesestBloomsbury kirjastusestkirjastuse Londonis,toimetaja Barry Cunningham otsustas raamatu avaldada. Suure tänu võlgnes Rowling Bloomsbury direktorilejuhi 8-aastasele tütrele Alice Newtonile, kellele anti esimene peatükk lugeda ja kes kohe järgmist nõudis. Kuigi Bloomsbury oli nõustunud raamatu avaldamisega nõustunud, soovitati Rowlingul hankida päevatöö, sest oli väike võimalus lasteraamatute pealt teenida oli väike. 1997. aastal sai ta Šoti Kunstide KonsuliltNõukogult 8000 naela, millest piisas edasi kirjutamiseks. JärgnevalJärgmisel kevadel toimus Ameerika Ühendriikides oksjon romaani avaldamisõiguste peale ning selle võitis Scolastickirjastus Scholastic, Inc. Pakkumisega 105 000 naela suuruse pakkumisega.
 
1997. aastal võitis raamat esimese auhinna – Nestlé Smarties Bookraamatuauhinna, Prize’i. Järgmisejärgmise aasta veebruaris British Book Award’i ja Children’s Book ofBriti theraamatuauhinna Yearlasteraamatute auhinnakategoorias.
 
Raamatu järg „[[Harry Potter ja saladuste kamber]]“ avaldati 1998. aasta juulis., Kolmaskolmas osa „[[Harry Potter ja Azkabani vang]]“ 8. juulil 1999. aastal ja neljas osa „[[Harry Potter ja tulepeeker]]“ 8. juulil 2000. aastal. "[[Harry Potter ja Fööniksi ordu]]“ ilmus 21. juulil 2003. aastal, „[[Harry Potter ja segavereline prints]]“ 16. juulil 2005. aastal ja viimane osa „[[Harry Potter ja surma vägised]]“ 21. detsembril 2006. aastal.
 
Aastal [[2007]] ilmus "[[Bard Beedle'i lood]]".
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/J._K._Rowling"