Kaitseseisukord: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
33. rida:
18. juunil 1926 (RT 1926, 54) kitsendati sõjaseisukorra kehtivus enne 1. detsembrit 1924 kehtinud piiridesse. Seni oli sõjaseisukord määratud tähtaega nimetamata. Kui [[Riigikohus]] tähelepanu sellele juhtis, muutis [[Jaan Teemanti teine valitsus]] 17. novembril 1926 (RT 1926, 89) sõjaseisukorra lõpptähtajaks 1. jaanuari 1928 ja seda pikendati regulaarselt igal aastal.
Aja jooksul muutus riigi poliitilise eliidi ja avalikkuse silmis enesestmõistetavaks, et suurel osal riigi maa-alast (sealhulgas [[pealinn]]as) kehtib pidevalt kaitseseisukord, mis oma iseloomult peaks olema erandlik. Sellega võeti ühtlasi omaks, et põhiseaduses lubatud korralised vahendid on riigi vaenlaste vastu võitlemisel ebaefektiivsed. Kaitseseisukorraga harjuti ära ja ühtlasi peeti loomulikuks, et selles olukorras teostab valitsus demokraatlikke põhimõtteid täies ulatuses, millist praktikat järgisid ka valitsus ja kohtud oma tegevuses. [[Konstantin Trakmann]] märkis sel puhul 1931. aastal, et tõeliselt erakorralise ohu puhul tuleks seadusliku riigivõimu kaitseks rakendada mingeid veel erakorralisemaid abinõusid, mis ei ole seadusega ette nähtud<ref>http://et.wikisource.org/wiki/Kaitseseisukorra_%C3%A4ramuutmise_tingimustest lk. 31</ref>.
Otsus kaitseseisukorra väljakuulutamiseks ja pikendamiseks oli enam poliitilist kui juriidilist laadi, kuna seadus kui üldakt ei saa piisava täpsusega ette näha kõiki mõeldavaid olukordi. (Kliimann 1935, lk. 99).
47. rida:
„Riigivanem on see, kes faktiliste andmete hinnangul ohu olemasolu ja suuruse määritleb. Järelikult juriidiliselt oht on siis olemas, kui Riigivanem isiklikul vääritlusel on leidnud selle olevat, olgugi et oht faktiliselt täiesti puudub.” (Kliimann 1935, lk. 99).
1930. aastail peeti kaitseseisukorda avalikkuse ja kohtute poolt seaduslikuks valitsemisabinõuks<ref>http://et.wikisource.org/wiki/Riigikohus_%C3%BCtleb:_Kaitseseisukord_ja_1934_a._valimiste_edasil%C3%BCkkamine_on_koosk%C3%B5las_p%C3%B5hiseadusega</ref>. Alles hiljem on just 12. märtsil 1934 kogu riigis kehtestatud kaitseseisukorda (aga
[[11. aprill]]il [[1938]] andis Riigihoidja dekreedina uue [[Kaitseseisukorra seadus (1938)|Kaitseseisukorra seaduse]] (RT 1938, 40, 365). Selle alusel pikendati kaitseseisukorda edasi, viimati Vabariigi Presidendi otsusega 12. septembrist 1939 nr. 188 (RT 1939, 74, 586).
| |||