Vikipeedia

Eesti SS-vabatahtlike brigaad: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
22. rida:
Eesti SS-vabatahtlike brigaad moodustati [[Eesti SS-leegion]]i baasil mais 1943, kui leegion nimetati ümber [[brigaad]]iks seoses, 24. veebruaril 1943. aastal [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa vägede poolt okupeeritud Eestis]] välja kuulutatud 1919.-1924. aastal sündinud meeste mobilisatsiooniga [[Saksa tööteenistus]]se, mobiliseerituile anti luba "valida" tööteenistuse ja SS-leegioni astumise vahel, mille tulemusel suurenes "vabatahtlike" arv ning leegionis olevate meeste arv üle [[leegion]]is ettenähtud võitlejate arvu.
 
Brigaadi moodustamise algfaasis, Lõuna-[[Poola]]s [[Kraków]]i lähedal asuvas [[Heidelaager|Heidelaagris]] (poola ''Debica'') väljaõppelaagris lülitati 1. motoriseeritud SS-jalaväebrigaadi koosseisu ka 8. ja 10. SS-grenaderirügement, mis hiljem pidi asendatama eestlastega formeeritud rügementidega<ref>Rolf Michaelis. "Eestlased Waffen-SS-is", lk 45</ref>.
 
Oktoobrist 1943 kandis eestlastest moodustatud üksus nime 3. Eesti SS-vabatahtlike brigaad (''3. Estnische SS-Freiwilligen-Brigade'') seoses kõigile Relva-SS'i brigaadidele numbrite andmisega. 1. ja 2. grenaderirügement nimetati 42. ja 43. grenaderirügemendiks, tugiüksused kandsid numbrit 53 (53. SS-õhutõrjeüksus, 53. SS-tankitõrje pataljon, 53. SS-sidekompanii, 33. SS-tagavarapataljon, 53. SS-suurtükiväe pataljon).
 
1943. aasta septembris külastas Eesti SS-vabatahtlike brigaadi, Debicas SS-[[Reichsführer]] [[Heinrich Himmler]], keda saatis [[Eesti Omavalitsus]]e, [[Kindralinspektuur]]i "Relva-SS-i eesti vabatahtlike leegion"i kindralinspektor [[Johannes Soodla]].
1943. aasta sügisel formeeriti mõned vanemad SS-diviisid isikkaotuste tõttu ümber rügementideks ning 1943. aasta 12. novembril brigaadi mõlema rügemendi numbrit muudeti: 42-st sai 45. ja 43-st 46.▼
 
▲1943. aasta sügisel formeeriti mõned vanemad SS-diviisid isikkaotuste[[isikkoosseis]]u kaotuste tõttu ümber rügementideks ning 1943. aasta 12. novembril brigaadi mõlema rügemendi numbrit muudeti: 42-st sai 45. ja 43-st 46.
3. Eesti SS-vabatahtlike brigaad Neveli rindel oli aluseks [[20. Eesti SS-vabatahtlike diviis]]i (''20. Estnische SS-Freiwilligen-Division'') moodustamisel, kui [[24. jaanuar]]il [[1944]] nimetati 3. Eesti SS-vabatahtlike brigaad ümber 20. Eesti SS-vabatahtlike diviisiks.▼
 
▲3. Eesti SS-vabatahtlike brigaad Neveli rindel oli aluseks [[20. Eesti SS-vabatahtlike diviis]]i (''20. Estnische SS-Freiwilligen-Division'') moodustamisel, kui [[24. jaanuar]]il [[1944]] nimetati 3. Eesti SS-vabatahtlike brigaad ümber 20. Eesti SS-vabatahtlike diviisiks. 1942. aastal nimetati [[Relva-SS]] sõjaväelasi leegionärideks (näiteks Legion-Obersturmführer), 1943. aasta oktoobrist SS-vabatahtlikeks (SS-Freiwilliger) ja 1944. aasta suvest Relva-SS-lasteks.
 
31. detsembril 1943 oli brigaadi koosseisus 5 009 meest (178 ohvitseri, 864 allohvitseri ja 4 057 meest reakoosseisus).
34. rida ⟶ 36. rida:
==Brigaadi võitlustee==
===Operatsioon Heinrich===
1943. aasta novembris suunati leegionist moodustatud kahe rügemendi ((1. ja 2. grenaderirügement) suurune Eesti SS-vabatahtlike brigaad peale kaheksakuulist väljaõpet [[armeedegrupp|armeedegrupi]] [[Väegrupp Nord|Nord]] käsutusse. ja[[Partisan]]idevastase [[Operatsioon Heinrich]]i (3. oktoober – 18. november) teostamiseks moodustati [[Väegrupi Nord tagalapiirkond|Väegrupi Nord tagalapiirkonnas]] tegutsevate julgestusüksuste juhatajale [[Valgevene]]s, kusSS-Obergruppenführer võideldija partisanivastasePolitseikindral [[Operatsioon Heinrich]]Erich käigusvon dem [[Polotsk]]iBach-[[KrasnopoljeZelewski]]-le [[PustoškaValgevene kindralkomissariaat|Valgevenes]]-[[Idritsa]]-[[Sebež]]i piirkonnasalluv väekoondis „Von dem Bach”, mis koosnes kahest võitlusgrupist – „Jeckeln” ja "„[[RossoniCurt vabariikvon Gottberg|RossoniVon vabariigiGottberg]]"”. [[partisan]]idega.
 
Põhjapoolsesse, SS-Obergruppenführer [[Friedrich Jeckeln]]i juhitavasse võitlusgruppi määrati ka Eesti brigaad. [[Operatsioon Heinrich]] käigus osales Eesti SS-vabatahtlike brigaad [[Polotsk]]i-[[Krasnopolje]]-[[Pustoška]]-[[Idritsa]]-[[Sebež]]i ([[Valgevene]], [[Vitebski oblast]]i ja [[Pihkva oblast]]i) piirkonnas võitluses "[[Rossonõ]]<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn.cgi?form=mm&kohanimi=rajoon&maakond=&nimeliik=&of=tb&staatus=VAR Rossonõ rajoon ehk Rassonõ rajoon], EKI, vaadatud 9. oktoober 2013</ref> [[Rossoni vabariik|vabariigi]]" [[partisan]]idega. Operatsiooni käigus ründas Eesti brigaad piirkonda Idritsa suunalt lõunasse: 42. rügemendi ülesandeks jäi kaitsest läbi murda ja 43. rügement pidi ala kontrolli alla võtma. Viis päeva kestnud lahingute järel hõivati [[Albrechtovo]] küla (''Альбрехтово''), kus asus partisanide keskus.
 
===Neveli rinne===
46. rida ⟶ 50. rida:
 
==Brigaadi kuulunud väeosad==
'''42. SS-vabatahtlike rügement''' (''SS-Freiwilligen Regiment 42'') (ümbernimetatud [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. Relva-SS Grenaderirügemendiks]] novembris12. novembril 1943)
:Rügemendiülemad:
* [[Standartenführer]] [[Johannes Soodla]] (kuni oktoober 1943)
64. rida ⟶ 68. rida:
*42/II 14. Tankitõrjekompanii – [[SS-Haupsturmführer]] [[Bernhard Langhorst]]
 
'''43. SS-vabatahtlike rügement''' (''SS-Freiwilligen Regiment 43'') ( ümbernimetatud [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. Relva-SS Grenaderirügemeniks]] novembris12. novembril 1943)
:Rügemendiülem:
*Standartenführer [[Juhan Tuuling]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_SS-vabatahtlike_brigaad"