Eesti punane raamat: erinevus redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
PResümee puudub
'''Eesti punane raamat''' ehk punane nimestik on [[Eesti|Eesti riigi]] territooriumil leitud looduslike [[liik (bioloogia)|liikide]] andmestik, mis annab hinnangu liikide ohustatusele ehk nende [[väljasuremine|väljasuremise]] tõenäosusele. Eesti punase raamatu eesmärgiks on meie ala asustavate elustikuliikide ja madalamate taksonite ning koos sellega kogu looduse seisundi hindamine, tähelepanu pööramine [[elurikkus|liigilise mitmekesisuse]] vähenemise ohule, üleskutse esitamine selle ohu ärahoidmiseks ja alusteadmiste andmine looduskaitselise tegevuse suunamiseks ning korraldamiseks. Punaste nimestike pidamise algatus on pärit [[Rahvusvaheline Looduskaitseliit|Rahvusvahelisest looduskaitseliidust]], mis peab ohustatud liikide andmestikku [[IUCNi punane nimistu|ülemaailmselt ohustatud liikide kohta]].
 
Punaste nimestike pidamise algatus on pärit [[Rahvusvaheline Looduskaitseliit|Rahvusvahelisest looduskaitseliidust]], mis peab ohustatud liikide andmestikku [[IUCNi punane nimistu|ülemaailmselt ohustatud liikide kohta]].
 
== Ajalugu==
 
Esimese Eesti punase raamatu koostamist alustati [[1975]]. aastal [[Eerik Kumari]] eestvedamisel [[Eesti Teaduste Akadeemia]] looduskaitse komisjonis. Raamatu teaduslik käsikirjaline variant (neljas eksemplaris) valmis 1979. aastal, tema autoriteks olid peamiselt [[Zooloogia ja Botaanika Instituut|Zooloogia ja Botaanika Instituudi]] (ZBI) teadlased ning sisaldas andmeid 259 liigi kohta. 1982. aastal ilmus laiale lugejaskonnale mõeldud Eerik Kumari koostatud kõvaköiteline raamat <ref>[http://www.zbi.ee/talkk/html/punane.htm EESTI TA LKK PUNANE RAAMAT]</ref>.
 
Teise Eesti punase raamatu koostamist juhtis [[Arvi Järvekülg]], 1988. aastaks sai valmis 315 liiki käsitlev andmestik, kuid need jäid raamatuna ilmumata Eesti ühiskonnas toimunud suurte muutuste tõttu. Nimestikud avaldati 1993. aastal.
 
Kolmanda Eesti punase raamatu koostaja ja toimetaja oli [[Vilju Lilleleht]], andmeid koondasid 25 Eesti loodusteadlast, kokku käsitleti 1312 liigi andmeid ning trükis ilmus ta TA looduskaitse komisjoni väljaandena 1998. aastal Keskkonnaministeeriumi[[Keskkonnaministeerium]]i ja Keskkonnafondi toetusel. 2002. aastal valmis esmakordselt Eesti punase raamatu interneti lehekülg, mis kajastas 1998. aastal trükis ilmunud raamatu andmeid <ref>[http://www.zbi.ee/punane/muu/saateks.html Punane raamat: saateks]</ref>.
 
2006. aastal alustas TA looduskaitse komisjon uue punase raamatu koostamist. 2008 aasta lõpus valmis uus Eesti punane (raamat) nimestik, mille koostamise aluseks võeti uued [[Rahvusvaheline Looduskaitseliit|IUCN]]-i nõudeid ja mis kajastab parimal moel hetketeadmisi liikide seisundist meie looduses ja moodustab teadusliku aluse liikide õigusliku kaitse korralduseks, kaitsemeetmete kavandamiseks ja rakendamiseks. Uus punase nimestiku andmebaas asub [[eElurikkus]]e koduleheküljel<ref> eElurikkus http://elurikkus.ut.ee/prmt.php?lang=est</ref>.
 
2006. aastal alustas TA looduskaitse komisjon uue punase raamatu koostamist. 2008. aasta lõpus valmis uus Eesti punane (raamat) nimestik, mille koostamise aluseks võeti uued [[Rahvusvaheline Looduskaitseliit|IUCN]]-i nõudeid ja mis kajastab parimal moel hetketeadmisi liikide seisundist meie looduses ja moodustab teadusliku aluse liikide õigusliku kaitse korralduseks, kaitsemeetmete kavandamiseks ja rakendamiseks. Uus punase nimestiku andmebaas asub [[eElurikkus]]e koduleheküljel<ref> eElurikkus [http://elurikkus.ut.ee/prmt.php?lang=est eElurikkus]</ref>.
Viited:
 
== Viited: ==
<references/>