Embrüogenees: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
19. rida:
Lõigustumise eesmärgiks on organismi [[hulkraksus|hulkraksuse]] taastamine ja [[rakutuum]]a-[[tsütoplasma]] suhte normaliseerumine.
Kui keharakkude tuuma-tsütoplasma suhe on tavaliselt 1:10, siis spermil on see suhe 1:1, munaraku puhul aga kaldub tugevasti tsütoplasma kasuks, 1:1000 või veelgi rohkem. Lõigustumine on jagunemine ilma kasvamiseta, mis on vajalik tuuma-tsütoplasma suhte normaliseerimiseks väga tsütoplasmarikka munaraku baasil. Lõigustumisel moodustuvaid tütarrakke nimetatakse [[blastomeer]]ideks.
Lõigustumine võib olla [[sünkroonsus|sünkroonne]] või [[asünkroonsus|asünkroonne]], st blastomeerid võivad jaguneda kas üheaegselt või teevad seda eri ajal. Enamikul loomarühmadel on lõigustumise algul sünkroonse lõigustumise periood, mis on mõõdetav 4–14 rakutsükliga ning läheb seejärel üle asünkroonseks perioodiks. Ainult imetajatel ei ole sünkroonset lõigustumist ja esimesed kaks blastomeeri alustavad kohe lõigustumist asünkroonselt. Intensiivne paljunemine, ajal nagu see viljastatud munaraku moorulaks kujunemine on, toimub nendesamade geenide abil, mis [[vähirakk]]ude vohamist põhjustavad.
 
===Lõigustumise tüübid===