Tartu Peetri kogudus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
8. rida:
==Ajalugu==
6/18. oktoobril 1869 lahutati Vene siseministri käsuga Peetri kogudus Maarja kogudusest iseseisva kogudusena (Kirchspiel St. Petri in Dorpat, estnisch). Tartu Peetri kogudus rajati [[8. november|8. novembril]] ([[vkj]] 27. oktoobril) [[1869]].a. [[Tartu Maarja kogudus]]est eraldumise teel, liikmeteks [[Tartu]] linnaeestlased. Jagamislepinguga (Teilungsurkunde) pidid sinna kuuluma Tartu linnas elavad eestlased, kuid umbes 5000 linnaeestlast jäi ikkagi Maarja kogudusse. Tõuke oma koguduse asutamiseks andis samal suvel peetud [[I üldlaulupidu|esimene üldlaulupidu]]. Laulupeo toimumispaika ehitas kogudus ka [[Tartu Peetri kirik|oma kiriku]] ([[1884]]).
17/29. mail 1870 introdutseeriti koguduse esimene õpetaja, [[Wilhelm Gottfried Eisenschmidt]].
1869. aastal peeti jumalateenistusi [[Tartu Maarja kirik]]us, alates 1/13. jaanuarist 1870 kuni oma kiriku valmimiseni [[Tartu raad|Tartu rae]] loal [[Tartu Jaani kirik]]us. 30. mail/11. juunil 1884 pandi kirikule nurgakivi, 16/28. septembril 1884 õnnistati kirik sisse, tornid valimsid 1903. aastal. Ehituskulud, 120 000 rubla, kaeti üle-Eestilistest vabatahtlikest annetustest.
1911. aastal oli kogudusel 20 000 liiget, neist umbes 200 sakslast. Jumalateenistused oli eesti ja umbes 15 korda aastas saksa keeles.
Koguduse õpetajal oli tasuta korter ilma kütteta ja kirikukassast makstav 765-rublane aastapalk. Ristimine maksis 12 kopikat, leeritamine 1 rubla, mahakuulutamine 1 rubla, laulatus 44 kopikat, lapse matmine 12 ja täiskasvanu matmine 25 kopikat, armulaud 5 kopikat ja kirikutähe väljaandmine 20 kopikat.
==Koguduse õpetajad==
| |||