Polütsüstiliste munasarjade sündroom: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Klyll (arutelu | kaastöö)
Klyll (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt: PCOS.jpg|pisi|Sonogramm polütsüstlisest munasarjast]] '''Polütsüstilise munasarjade sündroom''' ('''PCOS'''), tuntud ka kui '''Stein-Leventhali tõbi''', on üheks enamlevinumaks hormonaalseks häireks reproduktiivses eas (15–45-aastased) olevate naiste seas. PCOSi puhul on tegemist heterogeense [[komplekshaigus]]ega, mida iseloomustab [[androgeen]]ide liig, häired [[ovulatsioon]]is, [[polütsütillised munasarjad]] (PCO) ja resistentsus [[insuliin]]ile, viimasega seostatakse lisaks rasvumist, tüüp II [[diabeet]]i ning kõrget [[kolesterool]]i taset. <ref name="mayo">{{netiviide | URL =http://www.mayoclinic.com/health/polycystic-ovary-syndrome/DS00423 | Pealkiri =Polycystic ovary syndrome | Autor =Mayo Clinic Staff | Aeg =4. August 11 | Väljaandja = | Kasutatud =25.09.2013 | Keel =inglise keeles }}</ref> <ref name="oxford">John A.H. Wass, Paul M. Steward. "Oxford Textbook of Endocrinology and Diabetes", New York: Oxford University Press Inc, 2011. 1244-1245 </ref> <ref name="inimene"> {{netiviide | URL= http://static.inimene.ee/index.php?disease=p&sisu=disease&did=80#Sümptomid_ehk_avaldumine | Pealkiri =Polütsüstilised munasarjad | Autor =Ülle Kadastik | Väljaanne =inimene.ee | Aeg = | Väljaandja = | Kasutatud =26.09.2013 }}</ref> <ref name="NHS">{{netiviide | URL =http://www.nhs.uk/Conditions/Polycystic-ovarian-syndrome/Pages/Introduction.aspx | Pealkiri =Polycystic ovary syndrome | Täpsustus = | Väljaanne = www.nhs.uk| Aeg =3. juuli 2013 | Koht =Suurbritannia | Väljaandja =NHS Choices | Kasutatud =26.09.2013 | Keel =inglise keeles }} </ref>
 
Polütsüstilise munasarjade sündroom mõjutab 5—105–10% naistest ning [[hirsutism]]i all kannatajate seas on PCOSi täheldatud rohkem kui 80% ulatuses. <ref name="oxford"/> <ref name="verity">{{netiviide | URL = http://www.verity-pcos.org.uk/guide_to_pcos/what_is_pcos| Pealkiri =Sharing the truth about PCOS | Täpsustus = ABOUT PCOS | Väljaandja =Verity | Koht =Suurbritannia | Kasutatud =26.09.2013 | Keel =inglise keeles }}</ref> PCOSi põhjused ei ole teada, kuid on tõendeid, et tegemist võib olla geneetilise häirega. <ref name="kliiniline"> {{ netiviide | URL= http://www.eestiarst.ee/static/files/088/polytsystiliste_munasarjade_syndroom__kliiniline_tahendus.pdf | Pealkiri =Polütsüstiliste munasarjade sündroom – kliiniline tähendus | Autor =Kadri Matt, Liidia Grištšenko | Failitüüp =pdf | Väljaanne =eestiarst.ee | Koht =Tartu | Kasutatud =25.09.2013 }}</ref>
==Sümptomid==
Sümptomid ja nende tõsisus varieeruvad PCOSi kandjate hulgas.
 
*Häired [[menstruaaltsükkel|menstruaaltsüklis]]: esineb nii [[oligomenorröa]] (mitteregulaarne menstruaaltsükkel: menstruatsioon, toimub 35 ja rohkema nädala tagant) kui ka [[amenorröa]] (menstruaaltsükli puudumine). Oligomenorröa esineb 30—5030–50% patsientidel, amenorröa 25—4025–40%. <ref name="mayo"/> <ref name="sümptomid">{{netiviide | URL = http://www.diabetes.ee/diabetes-artikkel.php?lk=13984 | Pealkiri =Polütsüstiliste munasarjade sündroom ja selle ravi võimalused | Autor =Maie Väli, Kristiina Rull | Väljaanne = diabetes.ee| Aeg =1999 | Väljaandja = | Kasutatud =26.09.2013 }}</ref> <ref name="inimene"/> <ref name="kliiniline"/>
 
*[[Hüperandrogenism]] (kõrge [[meessuguhormoon]]ide tase): kõige tavalisemalt kaasnevad sellega [[akne]] (PCOSi puhul reeglina vaid näopiirkonnas) ning [[hirsutism]] (liigne karvakasv näol, rindadel, alakõhul). Lisaks võivad androgeenide liiaga kaasneda veel [[hüpermenorröa]] (normaalsest suurema või pikema menstruaaltsükliga menstruaalverejooks) ja [[androgeenne alopeetsia]] (varajane meestüüpi juuksekadu). Hirsutism esineb 60—9060–90%, akne 25—3025–30% juhtudel. <ref name="mayo"/> <ref name="sümptomid"/> <ref name="inimene"/> <ref name="kliiniline"/>
 
*[[Infertiilsus]] ehk viljatus: mitteregulaarne menstruatsioon või selle puudumine on tihedalt seotud mittesüstemaatilise ovulatsiooniga (ka anovulatsiooniga), mis märkimisväärselt vähendab rasestumise tõenäosust. Viljatus esineb kuni 75% patsientidel. <ref name="sümptomid"/> <ref name="kliiniline"/>
 
*[[rasvumus|Rasvumine]] ja ülekaalulisus: enamasti meessoole iseloomulikku tüüpi (tsentraalne): rasvkude koguneb kõhule, vähem reitele ja puusadele. [[Kehamassiindeks]] (BMI, inglise keeles ''body-mass index'') <25kg/m² esineb 35—3035–30% patsientidel. Lisaks on iseloomulik talje- ja puusaümbermõõdu suhe (WHR, inglise keeles ''waist-hip ratio'',) 0,85. Rasvumine tekib reeglina sündroomi väljakujunemise alguses. <ref name="kliiniline"/>
 
*[[Polütsüstilised munasarjad]] (PCO): [[munasari|munasarjad]] on mahult suurenenud ja sisaldavad arvukalt perifeerselt paiknevaid tsüste, mille suurus võib ulatuda kuni 8 millimeetrini. Tsüstide näol on tegemist lõpuni küpsemata [[folliikul]]itega (munarakualged). PCOSi kandvad naised ongi sageli viljatud tulenevalt sellest, et munarakk ei ole lõpuni arenenud, ei teki ovulatsiooni (munarakk ei vabane) ning ei moodustu [[kollaskeha]] (''corpus luteum''). <ref name="NHS"/> Polütsüstilised munasarjad tekivad, kui munasarjad on mingil põhjusel hakanud tootma ülemäärast kogust androgeene (meessuguhormoone), eelkõige [[testosteroon]]i, mille põhjuseks võivad olla kas [[hüpofüüs]]i poolt toodetud liigne [[luteiniseeriv hormoon]] (LH) või liigne insuliin veres ([[hüperinsulineemia]]), naiste hulgas, kelle munasarjad on tundlikud liigsele insuliinile. <ref name="mayo"/> <ref name="sümptomid"/> <ref name="kliiniline"/>
61. rida:
*Ravimite kasutamine: saadaval on mitmeid erinevaid medikamente, mis aitavad leevendada/ravida PCOSiga kaasnevaid sümptomeid nagu näiteks viljatus, [[hirsutism]], [[akne]], menstruaaltsükli häired. <ref name="sümptomid"/> <ref name="mayo"/> <ref name="inimene"/> <ref name="NHS"/>
 
*[[Laproskoopia]] (LOD, inglise keeles ''laparoscopic ovarian drilling''): operatsioon, mille käigus on võimalik munasarjast eemaldada tsüste ja kudesid, mis põhjustavad liigset androgeenide tootmist. Laproskoopia viiakse läbi [[üldnarkoos]]is. Nahale tehakse 3—43–4 lõiget: 1 cm pikkune lõige naba lähedale, mille kaudu viiakse [[kõhuõõs|kõhuõõnde]] [[laproskoop]] (valgusallikaga varustatud peenike kaamera) ja 2—32–3 umbes 0,5 cm pikkust lõiget alakõhule, mille kaudu viiakse kõhuõõnde instrumendid. Operatsiooni kestus jääb vahemikku 0,5—25–2 tundi. On leitud, et laproskoopia alandab [[testosteroon]]i ja [[luteiniseeriv hormoon|luteiniseeriva hormooni]] (LH) taset ja tõstab [[folliikuleid stimuliseeriv hormoon|folliikuleid stimuliseeriva hormooni]] (FSH) hulka. See vähendab hormoonide tasakaalutust ja võib taastada munasarjade normaalse funktsioneerimise. <ref name="sümptomid"/> <ref name="mayo"/> <ref name="NHS"/>
 
==Ajalugu==
Polütsüstiliste munasarjade sündroomi kirjeldasid esimestena 1935. aastal ameeriklastest günekoloogid Irving F. Stein, Sr. ja Michael L. Leventhal, kelle järgi sündroom sai algselt nimeks [[Stein-Leventhali tõbi]]. <ref name="verity"/>
 
Esimesed publitseeritud kirjeldused patsiendist, kes kannatas tänapäeva mõistes polütsüstiliste munasarjade sündroomi all, pärinevad aastast 1721. <ref name="ajalugu">Gabor Kovacs, Robert Norman. ''Polycystic Ovary Syndrome'', Suurbritannia: Cambridge University Press, 2007.</ref> Esimene kirjeldusEsmakirjeldus munasarjadest, mida olid tsüstid muutnud, pärinebon aastast 1844. <ref name="ajalugu"/>
 
==Viited==