Stieglitzi kunstikool: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
File |
Parandatud ja täiendatud |
||
2. rida:
'''Sankt Peterburgi riiklik A. L. Stieglitzi nimeline kunsttööstusakadeemia''' (vene keeles ''Санкт-Петербургская государственная художественно-промышленная академия имени А. Л. Штиглица''), eesti keeles ajalooliselt tuntud '''Stieglitzi kunstikoolina''', on [[Sankt-Peterburg]]is paiknev kunstikõrgkool. Nõukogude ajal kandis see ka nimesid '''Tehnilise Joonistamise Keskõppeasutus''' (''Центральное училище технического рисования'', ЦУТР) ja '''Leningradi kõrgem V. I. Muhhina nimeline kunsttööstuskool''' (''Ленинградское высшее художественно-промышленное училище им. В. И. Мухиной'', ЛВХПУ).
Kool rajati [[1876]]. aastal [[Aleksander II]] käsul vahendite eest, mille annetas pankur ja tööstur parun [[Alexander von Stieglitz]] (Александр Людвигович Штиглиц). Kool tegutses [[1884]]. aastal Stieglitzi surma järel pärandatud kapitali (umbes 7 miljonit rubla) protsentidest. See valmistas ette nii [[tarbekunst]]nikke tööstuse tarvis kui ka joonistus- ja [[joonestamine|joonestusõpetajaid]] keskastme kunsttööstuskoolide tarbeks. Akadeemia peakorpus asub hoones, mille projekteeris kooli esimene direktor, arhitekt [[Maximilian von Messmacher]].
Eesti kunstnikest on Stieglitzi kunstikoolis õppinud: [[Karl Burman vanem]] (1901–1902), [[August Roosileht]] (1906–1907), [[Aleksander Promet]] (1897–1904), [[Hans Kuusik]] (1902), [[Jaan Koort]], [[Konrad Mägi]], [[Roman Nyman]], [[Aleksander Tassa]], [[Voldemar Mellik]] ning [[Nikolai Triik]].
[[1953]]–[[1994]] kandis
Tänapäeval on akadeemias 1500 tudengit ja 220 õppejõudu. Selles on kolm osakonda: [[monumentaalkunst]]i, [[disain]]i ja dekoratiiv-
== Viited ==
|