Kasutaja:Dilan069/Mass-spektroskoopia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Dilan069 (arutelu | kaastöö)
Dilan069 (arutelu | kaastöö)
59. rida:
 
Nagu ka eelnevalt oli kirjutatud, lõppelemendiks on mass-spektromeetris [[detektor]]. Detektor salvestab kas indutseeritud laengu või [[elektrivool|vool]]u, mis ilmuvad, kui ioonid liikuvad mööda detektori pinda või põrkavad sellega. Skaneerimisinstrumendis signaalist, mis on saadud detektoris uuringu käigus, ning teadmisest, kus me praegu oma skaneeringutega oleme (st. mis m/Q detektor parajasti detekteerib) saadakse mass-spektrit, kui loendatud osakeste funktsiooni, mis sõltub m/Q–st.
Tüüpiliselt kasutatakse mingisugust [[elektronkordisti]]t, kuigi teised detektorid nagu [[Faradey’ silindrid]] ja [[ioon-footon detektorid]] on ka kasutusel. Sellepärast et osakeste arv, mis lahkub analüsaatorist on tavaliselt suhteliselt väike, siis tihti on vajalik [[signaali võimendamine]]. [[Mikrokanalised plaadid]] on tihti kasutatavad kaasaegsetetes instrumentides<ref>{{cite journal|author = F. Dubois, R. Knochenmuss, R. Zenobi, A. Brunelle, C. Deprun and Y. L. Beyec|title = A comparison between ion-to-photon and microchannel plate detectors|year = 1999|journal = [[Rapid Communications in Mass Spectrometry]]|volume = 13|issue = 9|pages = 786–791|doi = 10.1002/(SICI)1097-0231(19990515)13:9<786::AID-RCM566>3.0.CO;2-3}}</ref>. Nii ka mass-spektromeetrides: detektorid koosnevad kahest plaadist, mis asetseb analüsaatori lõksupiirkonnas ja kust ioonid saavad lähedalt liikuda, kui nad võnguvad. Detektori läbimisel ioonid ei tekita otsest elektrivoolu, kuid tekitavad väikest vahelduvvoolu elektroodide vahel olevas vooluringis. Kasutatakse ka teisi detektoreid.<ref>{{cite journal|author = M. A. Park, J. H. Callahan and A. Vertes|title = An inductive detector for time-of-flight mass spectrometry|year = 1994|journal = [[Rapid Communications in Mass Spectrometry]]|volume = 8|issue = 4|pages = 317–322|doi = 10.1002/rcm.1290080407}}</ref>
 
==Viited==