Kasutaja:Dilan069/Mass-spektroskoopia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Dilan069 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Dilan069 (arutelu | kaastöö)
4. rida:
Tüüpiline MS protseduuris esialgu ioniseeritakse proovi, milleks võib olla kas [[tahke]] aine, [[vedelik]] või [[gaas]]. Pärast [[ioon]]e eraldatakse teineteisest vastavalt nende mass/laeng suhele ja detekteeritakse mehanismiga, mis on võimeline laetuid osakesi detekteerima. [[Signaal]]i töötluse tulemused esitatakse spektrina, kus saab näha kui palju on osakesi iga erineva [[mass]]/[[laeng]]u suhe kohta. Ning erinevad [[aatom]]id ja [[molekul]]id identifitseeritakse pärast võrreldes teatud masse ja katsest saadud masse (mass/laengu suhest saadud masse) või võrreldakse uusi ja varem saadud spektreid.
 
[[Mass-spektromeeter]] koosneb kolmest põhikomponendist: ioonide allikast, masside analüsaatorist ja laetud osakeste detektorist(2)<ref name="Dass2007">{{cite book|author=Chhabil Dass|title=Fundamentals of Contemporary Mass Spectrometry|url=http://books.google.com/books?id=CYx9wzBzlIsC&pg=PA6|accessdate=28 April 2013|date=11 May 2007|publisher=John Wiley & Sons|isbn=978-0-470-11848-1|pages=5}}</ref>. Ioonide allikas ehk [[ionisaator]] konverteerib mõni koguse proovi ioonideks. On palju erinevaid [[ioniseerimistehnika]]id, sõltuvalt aine faasist (tahke, vedel või gaas) ja sellest kui efektiivsed erinevad ioniseerimismehanismid on. Ekstrageerimissüsteem eraldab laetud osakesi proovist ning suunab neid läbi mass-analüsaatori detektori peale. Erinevate proovi fragmentide massi erinevus lubab mass-analüsaatorile sorteerida ioone vastavalt mass/laeng suhele. Detektor mõõdab kui palju igat sorti iooni on (st. Kui palju on osakesi iga konkreetse mass/laengu suhtega)<ref name="isbn0-9660813-2-3">{{cite book |author=Sparkman, O. David |title=Mass spectrometry desk reference |publisher=Global View Pub |location=Pittsburgh |year=2000 |isbn=0-9660813-2-3}}</ref>.
 
Mass-spektoskoopia annab nii [[kvalitatiivne|kvalitatiivse]], kui ka [[kvantitatiivne|kvantitatiivse]] analüüsi võimalusi. Näiteks võimaldab see identifitseerida tundmatuid ühendeid, määrata elementide ja molekulite isotoobilist koostist, võimaldab ennustada ühendite struktuuri fragmentide vaatlemise kaudu. Veel kasutatakse mass-spektromeetriat, et määrata mingite konkreetsete ühendite kogust proovis. MS-at väga tihti kasutatakse analüütilistes laborites, et uurida väga erinevate ühendite [[keemia|keemilisi]], [[füüsika|füüsikalisi]] ja [[bioloogia|bioloogilisi]] omadusi.
 
Kui analüütiline meetod MS-il on palju eeliseid<ref>{{cite web|url=http://chem-net.blogspot.com/2013/07/how-mass-spectrometer-work.html |title= How does a mass spectrometer work?|publisher= Chemistry Net}}</ref>:
*Suurem tundlikus võrreldes teiste meetodiga, kuna mass-laenguline [[filter]], kui analüsaator, vähendab välise [[keskkond|keskkonna]] mõju.
*Väga hea meetod uute ühendite avastamiseks või oletuste kontrollimiseks.