Läänemeresoomlased: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
39. rida:
Üksikute rahvarühmade paisumine, hääbumine, ränded, looduslikud olud, erinevad kontaktid, liitumised ja segunemised kujundasid ajapikku tänase pildi. Killustumine algas kõige enam 2500 aastat tagasi (500 eKr), uute ühtsete rahvuste kujunemine (soomlased, eestlased) algas väiksemate rahvusrühmade liitumisega II aastatuhande lõpusajandeil (Kallio 2006,2007).
 
==Läänemeresoomlaste omanimetusendanimetus==
Läänemeresoomlaste omanimetusendanimetus oli ''inhemene'' või ''inhemine''.
 
Tüvi ''inhe'' kõlas algselt ''inše'', mis tuleneb uurali tüvest ''inSe'' (isik, mees, järeltulija), misjärel häälik š muutus ajapikku häälikuks h ning inšest sai ''inhe'', hiljem läks mõnes keeles või murrakus kaduma ka h.
48. rida:
Endanimetused põhikeeltes:
 
Eestlased - eestlased, maarahvas, maainimesed, ka eksonüümist tuletatud eestlased.
 
Vadjalased - vadjalaizõdmaaväci, vad´d´alaizõdka eksonüümist tuletatud vadjalaizõd, vadjakkot, vađđalaizet, maaväči.
 
Liivlased - rāndali, Lībirāndalizt, Lībka eksonüümist tuletatud lībi, līb roust (rahvas), kurmānikalīvlizt, vidumānika,piirkonniti rišting,kurmānika rāndalizt,ja līvlizt.vidumānika,
 
Soomlased - suomalaiset, Ruijan suomalaiset ehkpiirkonniti kveenit, inkerinsuomalaiset ehk inkeriläiset (savvakot ja äyrämöiset).
 
Karjalased - karjalaižet (Viena), livviköit (Aunus) ehk livgilaizet, lüüdiköit ehk lyydilaižet (Petroskoi), tverin karielazet (Tver) ehk saarekekarjalaizet, tihvinänkarjalaizet (Tihvinä).
 
Vepslased - vepsläižet (ka lüdinikud ja lüdilaised).