Mitoos: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
3. rida:
'''Mitoos''' (varasemas eesti keeles ''karüokinees'') on [[eukarüootne rakk|eukarüootse raku]] [[jagunemine]], mille puhul [[kromosoom]]id jaotuvad [[tütarrakk]]ude vahel võrdselt.
Hulkraksetel organismidel järgneb nii [[suguline sigimine|sugulisele]] kui ka [[mittesuguline paljunemine|mittesugulisele paljunemisele]] rakkude jagunemine, mis tagabki organismi kasvamise ja arengu. Lisaks sellele on rakkude jagunemine vajalik organismi hukkunud rakkude asendumiseks ja vigastuste parandamiseks. Näiteks täiskasvanud inimeses võib mitoosi abil moodustuda umbes sada tuhat uut rakku sekundis. <ref>Toivo Maimets "Teaduse teed" 2012, lk 101</ref> (Muidugi rakke sureb sama palju).
Uued rakud saavad alguse lähteraku jagunemisest. Sel viisil moodustunud rakke nimetatakse '''tütarrakkudeks'''. [[Tüvirakud]] saavad jaguneda mitoosi abil järk-järgult kõikideks erinevateks organismi rakkudeks.
Noore inimese rakud saavad jaguneda ca 50 korda, 80-aastase vanainimese rakud aga ca 30 korda. [[DNA]] molekulid, mis iga jagunemise käigus identselt tütarrakkudese kopeeritakse, omavad molekuli otstes [[telomeer]]e. Tervete rakkude puhul on nii, et iga kord, kui rakk jaguneb, jääb DNA molekuli otsaosa lühemaks, kuni lõpuks rakk käivitab loomuliku surma raja [[apoptoos]]i.. Vähirakkudes aga, kus raku loomulik elutsükkel moondunud, on ka telomeeride kestmine tagatud vastavate valkude ebatavalise aktiviseerimisega, mis ei lase DNA otsaosasid loomulikult kahaneda. See on üks põhjustest, kuidas vähirakud saavad ebanormaalselt kaua elus püsida, mitoosi aina jätkates. Selline surematu vohamine toob aga ravi puudumise korral kaasa [[vähkkasvaja]] näol kogu [[organism]]i surma.
18. rida:
== Viited ==
{{Viited}}
1.Jump up ↑ Toivo Maimets "Teaduse teed"
== Kirjandust ==
| |||