Mitoos: erinevus redaktsioonide vahel

Hulkraksetel organismidel järgneb nii [[suguline sigimine|sugulisele]] kui ka [[mittesuguline paljunemine|mittesugulisele paljunemisele]] rakkude jagunemine, mis tagabki organismi kasvamise ja arengu. Lisaks sellele on rakkude jagunemine vajalik organismi hukkunud rakkude asendumiseks ja vigastuste parandamiseks. Näiteks täiskasvanud inimeses võib mitoosi abil moodustuda umbes sadatuhat uut rakku sekundis{{lisa viide}}. Uued rakud saavad alguse lähteraku jagunemisest. Sel viisil moodustunud rakke nimetatakse '''tütarrakkudeks'''. Noore inimese rakud saavad jaguneda ca 50 korda, 80-aastase vanainimese rakud aga ca 30 korda. [[DNA]] molekulid, mis iga jagunemise käigus identselt tütarrakkudese kopeeritakse, omavad molekuli otstes [[telomeer]]e. Tervete rakkude puhul iga kord, kui rakk jaguneb jääb otsaosa lühemaks, kuni lõpuks rakk käivitab loomuliku surma raja [[apoptoos]]i.. Vähirakkudes aga, kus raku loomulik elutsükkel moondunud, on ka telomeeride kestmine tagatud vastavate valkude aktiviseerimisega, mis ei lase DNA otsaosasid loomulikult kahaneda. See on üks põhjustest, kuidas vähirakud saavad ebanormaalselt kaua elus püsida, mitoosi aina jätkates. Nende surematu vohamine toob aga kaasa vähihaiguse näol kogu organismi surma.