Vaarao: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
ka ansambel |
Resümee puudub Märgis: Mobiilimuudatus |
||
2. rida:
{{toimeta}}
'''Vaarao''' ([[egiptuse keel|egiptuse]] ''per-aa'' 'suur maja')
Tänapäeval nimetatakse sageli '''vaaraodeks''' kõiki Vana-Egiptuse kuningaid.
==Kuidas saadi vaaraoks?==
Tavakohaselt pidu vaarao surma järel troonile tõusma tema vanim poeg. Kui vaaraol poega polnud, sai tema järglaseks tema vend. Kui aga vaarao poeg oli liiga noor, täitis tema ema asevalitseja kohuseid seni, kuni poeg valitsema asus. Juhul kui kuningal polnud ei poega ega venda, otsustas tarkade nõukogu, kellest saab uus valitseja.
==Kroonimine==
Uue vaarao kroonimispüha peeti [[Memphis]]es, kus tseremooniat juhtivad preestrid andsid uuele jumalikule valitsejale, [[Ra]] pojale üle tema võimumärgid. Ta sai diadeemi, piitsa, saua, käepidemega risti ja mitu krooni. Seejärel andsid preestrid talle viis nime ja viisid ta püha puu juurde, mille lehtedele iibis-jumal [[Thot]] pidavat kirjutama uue vaarao nime. Siis ilmus vastne valitseja teda tervitava rahvahulga ette.
==Välimus==
Ta kandis voltidega niudevööd, mida hoidis üleval lai rihm, mille küljes rippus metsiku härja saba kui vägevuse sümbol. Vaarao pead kattis sageli sinisest ja kuldsetest paeltest valmistatud kangast müts.
===Valehabe===
Vaarao ajas habet nagu kõik egiptlased. Ent jumalana pidi ta habet kandma. Niisiis võeti appi valehabe, mida muide kandsid ka naisvaaraod, näiteks kuninganna [[Hatšepsut]].
== Vaarao viis nime==
|